RMK Põlula kalakasvatustalituse nõunik Ene Saadre kinnitas, et suvehooaeg läks kenasti, kalade ellujäämus kasvanduses oli hea ja looduslikesse elupaikadesse jõudsid elujõulised noorkalad.
Sügisesest asustamisest tõi nõunik esile merisiia populatsiooni parandamise. «Siig on Eesti rannikuvetes oluline kala nii ökosüsteemi tasakaalu kui rannakalanduse elujõu seisukohast,» ütles Saadre.
Väinamere päritolu samasuvist merisiiga asustati sel sügisel ligemale 22 900 isendit, neist umbes pool Salinõmme lahte Hiiumaal ja ülejäänud Matsalu lahte Topi ja Kiideva piirkonda. Soome lahest pärit üle 6100 samasuvise merisiia asustati Vergi lahte. Peipsi järve lisandus sügisel umbkaudu 9000 Peipsi siiga ja Pärnu jõkke ligemale 12 000 samast jõest pärit poolsiirdesiiga. Kõigil samasuvistel siigadel oli märgistamise eesmärgil rasvauim eemaldatud.
Suvega olid siiad kasvanud keskmiselt 40grammiseks. «Meie tiikide maht ei võimalda rohkem noorkalu kasvatada, see kahjustaks juba kalade ellujäämust ja kvaliteeti. Ülejääva osa inkubeeritud siiavastsetest viime seetõttu veekogudesse juba kevadel, tänavu rohkem kui 600 000 siiavastset,» lisas kalakasvatusnõunik.
Merisiia asustamine Väinamerre ja Soome lahte on osa kliimamuutuste mõjuga kohanemise projektist «LIFE SIP AdaptEst».
Veel asustati sel sügisel Eesti jõgedesse umbes 160 000 viie- kuni kümnegrammist noort lõhet, neist Pärnu jõkke 133 000 ja Purtse ja Valgejõkke kokku 27 000 isendit. Samuti lasti varasematel aastatel taastatud looduslikesse elupaikadesse pea 12 500 jõeforelli seitsmegrammist noorkala, kes jaotati Pöögle oja ning Raudna jõe ja Tarvastu jõe vahel.
Koostöös Eesti loodushoiu keskusega taastab RMK Põlula kalakasvatustalitus Läänemeres eelmisel sajandil välja surnud Atlandi tuura asurkonda. «Tuura asustasime võrdsetes kogustes Narva ja Pärnu jõkke, sel sügisel kokku ligemale 8000 samasuvist ja 270 kahesuvist noorkala. Noorte tuurade kogused ei olnud küll suured, kuid nad olid tugevad ja terved kalad, kes võiksid looduses ellu jääda,» täpsustas Saadre.
Läänemere tuurapopulatsioon suri täielikult välja sajandivahetusel, neile said saatuslikuks nii ülepüük ja paisude rajamine kui jõgede reostus, sest tegu on siirdekalaga. Tuura asurkonna taastamiseks viivad Põlula kalakasvatustalitus ja Eesti loodushoiu keskus ellu 2023. aastal alustatud ELi LIFE-programmi projekti «Läänemere tuura asurkonna taastamine Eesti vetes». Selle käigus loodetakse Läänemerre asustada pool miljonit noort tuura.
Põlula kalakasvatustalitus asustab kalu kaks korda aastas: kevadel ja sügisel, kui veekogude ja kalakasvanduse veetemperatuur on enam-vähem sama. Kalu viiakse ainult sinna, kus looduslik asurkond on kas nõrk või hävimisohus ja vajab taastootmise tuge.