Reuters: Facebooki ja Instagrami emafirma teenib pettuste reklaamimisega miljardeid dollareid

Varem avaldamata dokumentide kogum, millega Reuters tutvus, näitab ka seda, et sotsiaalmeediahiid ei suutnud vähemalt kolme aasta jooksul tuvastada ja peatada reklaamide laviini, mis pakkusid Facebooki, Instagrami ja WhatsAppi miljarditele kasutajatele petturlikke e-kaubanduse ja investeerimisskeeme, ebaseaduslikke veebikasiinosid ning keelatud meditsiinitoodete müüki.

Ühes 2024. aasta detsembri dokumendis märgitakse, et ettevõte näitab oma platvormide kasutajatele iga päev keskmiselt hinnanguliselt 15 miljardit „kõrgema riskiga“ petureklaami – need, millel on selged pettuse tunnused. Teisest 2024. aasta lõpu dokumendist selgub, et Meta teenib selle kategooria petureklaamidelt aastas umbes 7 miljardit dollarit.

Suur osa pettustest pärines turundajatelt, kelle tegevus oli piisavalt kahtlane, et Meta sisesed hoiatussüsteemid sellele reageeriksid. Kuid ettevõte keelustab reklaamijad ainult siis, kui selle automatiseeritud süsteemid ennustavad, et turundajad on vähemalt 95% tõenäosusega petturid, näitavad dokumendid.

Kui ettevõte on vähem kindel, kuid usub siiski, et reklaamija on tõenäoline petis, nõuab Meta dokumentide kohaselt karistuseks kõrgemaid reklaamihindu. Idee on heidutada kahtlasi reklaamijaid reklaame paigutamast. Dokumentides märgitakse lisaks, et kasutajad, kes klõpsavad petureklaamidel, näevad neid tõenäoliselt rohkem tänu Meta reklaamide isikupärastamise süsteemile, mis püüab edastada reklaame kasutaja huvide põhjal.

Meta konfidentsiaalse enesehinnangu üksikasjad pärinevad dokumentidest, mis on loodud aastatel 2021 kuni käesolev aasta Meta finants-, lobi-, inseneri- ja ohutusosakondades. Üheskoos peegeldavad need Meta püüdlusi oma platvormidel toimuva kuritarvitamise ulatuse kvantifitseerimiseks ning ettevõtte kõhklust rakendada meetmeid, mis võiksid kahjustada tema ärihuve.

Meta nõustumine tuluga allikatest, mida ta kahtlustab pettuses, toob esile reklaamitööstuse regulatiivse järelevalve puudumise, ütles Sandeep Abraham, pettuste uurija ja endine Meta ohutuse uurija, kes juhib nüüd konsultatsioonifirmat Risky Business Solutions.

„Kui regulaatorid ei taluks, et pangad teenivad pettusest kasu, ei tohiks nad seda taluda ka tehnoloogiavaldkonnas,“ ütles ta Reutersile.

Meta: tegelik pilt on teine

Meta pressiesindaja Andy Stone ütles oma avalduses, et Reutersi nähtud dokumendid esitavad valikulise vaate, mis moonutab Meta lähenemist pettustele ja kelmustele. Ettevõtte sisemine hinnang, et ta teenib 10,1% oma 2024. aasta tuludest pettustest ja muudest keelatud reklaamidest, oli Stone’i sõnul ligikaudne ja liiga laiaulatuslik. Ta ütles, et ettevõte tegi hiljem kindlaks, et tegelik arv oli väiksem, sest hinnang sisaldas ka palju seaduslikke reklaame. Ta keeldus uuendatud arvu esitamast.

“Hinnang tehti selleks, et kinnitada meie kavandatud investeeringuid aususesse – sealhulgas pettuste ja kelmuste vastu võitlemisse –, mida me ka tegime,“ ütles Stone. „Me võitleme agressiivselt pettuste ja kelmuste vastu, sest inimesed meie platvormidel ei soovi seda sisu, seaduslikud reklaamijad ei soovi seda ja ka meie ei soovi seda.“

Stone lisas, et viimase 18 kuu jooksul on nad vähendanud kasutajate teateid petureklaamide kohta kogu maailmas 58 protsenti ja seni on 2025. aastal eemaldanud üle 134 miljoni petureklaami sisu.

Mõned dokumendid näitavad, et Meta lubab teha rohkem. „Meil on suured eesmärgid petureklaamide vähendamiseks 2025. aastal,“ seisab 2024. aasta dokumendis, kus Meta loodab selliseid reklaame teatud turgudel vähendada kuni 50%. Teistes kohtades näitavad dokumendid, kuidas juhid õnnitlevad töötajaid edukate pettuste vähendamise püüdluste eest.

Suur osa pettustest toimub Meta platvormidel

Samal ajal viitavad dokumendid, et Meta enda uuringud näitavad, et tema toodetest on saanud ülemaailmse pettuste majanduse tugisammas. Ohutustöötajate 2025. aasta mai esitluses hinnati, et ettevõtte platvormid olid seotud kolmandikuga kõigist edukatest pettustest USA-s. Meta tunnistas ka teistes sisedokumentides, et mõned tema peamised konkurendid teevad pettuste väljajuurimisel oma platvormidel paremat tööd.

“Meta platvormidel on lihtsam reklaamida pettusi kui Google’is,“ järeldati Meta 2025. aasta aprilli siseülevaates veebikogukondadest, kus petturid oma tegevust arutavad. Dokument ei selgita selle järelduse põhjuseid.

Dokumentidest saadud teave tuleb ajal, mil regulaatorid kogu maailmas survestavad ettevõtet tegema rohkem oma kasutajate kaitsmiseks veebipettuste eest. Sisedokumentide kohaselt uurib USA väärtpaberi- ja börsikomisjon (SEC) Metat finantspettuste reklaamide edastamise eest. Suurbritannias leidis regulaator eelmisel aastal, et Meta tooted olid 2023. aastal seotud 54% kõigist maksetega seotud pettuste kahjudest, mis on rohkem kui kahekordne võrreldes kõigi teiste sotsiaalplatvormidega kokku.

Dokumendid teevad selgeks, et Meta eesmärk on oma ebaseaduslikku tuluvoogu tulevikus vähendada. Kuid ettevõte on mures, et petureklaamide tulude järsk vähenemine võib mõjutada tema äriprognoose, vastavalt 2025. aasta dokumendile, mis käsitleb „rikkuvate tulude“ – tulu reklaamidest, mis rikuvad Meta standardeid, nagu pettused, ebaseaduslik hasartmäng, seksuaalteenused või kahtlased tervisetooted – mõju.

Dokumentides märgitakse, et Meta kavatseb proovida vähendada petureklaamidest saadava Facebooki ja Instagrami tulu osakaalu. Samal ajal on Meta sisemiselt tunnistanud, et regulatiivsed trahvid petureklaamide eest on kindlad, ja ootab ühe sisedokumendi kohaselt kuni miljardi dollari suuruseid karistusi.

Tulu suurem kui trahvid

Kuid need trahvid oleksid palju väiksemad kui Meta tulu petureklaamidest, seisab eraldi dokumendis 2024. aasta novembrist. Iga kuue kuu tagant teenib Meta 3,5 miljardit dollarit ainult sellest osast petureklaamidest, mis kujutavad endast suuremat juriidilist riski, ütleb dokument. Näiteks need, mis väidavad valelikult, et esindavad tarbijabrändi või avaliku elu tegelast või näitavad muid pettuse märke. See arv ületab peaaegu kindlasti mistahes petureklaame hõlmava regulatiivse kokkuleppe kulusid.

Selle asemel, et vabatahtlikult nõustuda reklaamijate kontrollimiseks rohkem tegema, otsustas ettevõtte juhtkond sama dokumendi kohaselt tegutseda ainult vastuseks ähvardavale regulatiivsele tegevusele. Stone vaidlustas strateegiadokumentide väited, et Meta peaks tegutsema ainult sunniviisiliselt. Ta ütles, et see ei ole ettevõtte poliitika.Meta platvormidel on lihtsam reklaamida pettusi kui Google’is.

Meta on seadnud ka piirangud sellele, kui palju tulu ta on valmis kahtlaste reklaamijate vastu tegutsemisest kaotama. Veebruari dokumendis seisab, et 2025. aasta esimesel poolel ei tohtinud kahtlaste reklaamijate kontrollimise eest vastutav meeskond võtta meetmeid, mis võiksid Metale maksta rohkem kui 0,15% ettevõtte kogutulust. See teeb umbes 135 miljonit dollarit 90 miljardist dollarist, mille Meta 2025. aasta esimesel poolel teenis.

„Olgem ettevaatlikud,“ kirjutas jõupingutusi juhtiv juht, märkides, et lubatud tulukahju hõlmas nii petureklaame kui ka „healoomulisi“ reklaame, mis ekslikult blokeeriti. „Meil on konkreetsed tulupiirangud.“

Meta pressiesindaja Stone ütles, et viidatud 0,15% arv pärines tulude prognoosimise dokumendist ja ei olnud kindel piir. Keset süvenevat survet teha Meta platvormidel pettuste vastu võitlemiseks rohkem, esitasid juhid Zuckerbergile 2024. aasta oktoobris plaani, mida nad nimetasid mõõdukaks lähenemiseks pettuste jõustamisele. Kiire mahasurumise asemel keskenduks ettevõte oma jõupingutused riikidele, kus ta kartis lühiajalist regulatiivset tegevust, vastavalt strateegiat kirjeldavale dokumendile.

Pärast tegevjuhiga kohtumist leppisid Meta juhid, kes vastutavad ettevõtte platvormide aususe jõustamise eest, kokku püüda vähendada pettustest, ebaseaduslikest hasartmängudest ja keelatud kaupadest saadava tulu protsenti hinnanguliselt 10,1%-lt 2024. aastal 7,3%-le 2025. aasta lõpuks. Strateegiamemo ja muude dokumentide kohaselt on Meta eesmärk vähendada seda arvu 2026. aasta lõpuks veelgi 6%-ni ja seejärel 2027. aastal 5,8%-ni.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?
Saada

Kommenteeri

Loe kommentaare (3)