Ukraina info põhjal oli tänavuse, 2025. aasta oktoobris armeest deserteerumiste arv rekordiline. Iga kahe minuti tagant deserteerus üks sõdur.
Asjast kirjutab sotsiaalmeedias sõjaväelane Ihor Lutsenko:
Oktoobris 21 602. Kakskümmend üks tuhat kuussada kaks inimest. Nii palju deserteerus eelmisel kuul armeest. Ametlikult.
See on rekord. See on väga halb rekord.
IGA KAHE MINUTI TAGANT PÕGENEB MEIE ARMEEEST ÜKS INIMENE. Selleks ajaks, kui te selle postituse lugemise lõpetate, on juba teine sõdur suusad teinud.
Ukraina nõrgeneb ühe kaitsja võrra. Ja vaenlane muutub meiega võrreldes ühe inimese võrra tugevamaks.
Tuletan teile meelde, et need on ainult ametlikud andmed. Tegelikkuses ei registreerita paljusid üksuste vabatahtliku hülgamise või deserteerumise juhtumeid.
See on armee peamine probleem. Ja seetõttu on see ka riigi peamine probleem.
Taganev armee on endiselt võimeline võitma. Aga armee, mis hajub laiali, mis kaotab iga kuu üha rohkem inimesi deserteerumise ja üksustest põgenemise tõttu – see on Ukraina eksistentsi reaalne oht.
Kõik, mida me kaartidel näeme, kõik need vaenlase igapäevased edasiliikumised, on osaliselt tingitud sõdurite puudusest.
Meil on rindel piisavalt droone. Meil on kodus piisavalt raha. Meil on liiga vähe võitlevaid inimesi. Need, kes on praegu rindel, võitlevad tohutu pingega, sest iga sõdur, kes pole põgenenud, kannab topelt-, kolmekordset koormat. Seetõttu on meie rindel kaitses tohutud augud.
Ja ma ei tea, mida sellega peale hakata, milliseid kellasid helistada. Sellest tuleb kirjutada kõigis sotsiaalvõrgustikes, sellest karjuda kõigis meediakanalites, et saadikud ei annaks järgi vastutavatele ametnikele, et valijad ei annaks järgi saadikutele, et miljonid inimesed papist siltidega seisaksid iga linna igal väljakul!
Isegi Pokrovsk, Kupjansk ja siiani nimetamata kiired Venemaa pealetungid Dnipropetrovskis ja Zaporižjas pole praegu nii valusad kui need numbrid. Armee taganeb, aga see jätkab võitlust. Aga kui armeed pole, siis pole enam midagi, mitte midagi.
Selle teema ümber valitsev vaikus on kohutav, kuritegelik ja mõrvarlik meie kõigi jaoks. Selle vaikuse tõttu me sureme ja sulame. Kes sundis meid armee selle sulamise kohta vaikima? Kes võttis meilt kõneõiguse, miks?
Pääste retsepte on olemas. Nägin neid eelmisel nädalal. Nende rakendamiseks pole veel hilja. Aga seda saab teha alles siis, kui vaikus lõpeb.
Loe lisaks
Discover more from eestinen
Subscribe to get the latest posts sent to your email.