Demineerijate jaoks hea praktikakoht tähendab paraku ohtlikku ala teistele selle piirkonna kasutajatele. Lõhkekehad võivad piirkonnas olla nii sambla all kui ka 2-3 meetri sügavusel ning suurem osa neist kujutab jätkuvalt ohtu,“ ütles kaitseväe demineerimiskeskuse demineerija veebel Mario Maripuu. „Viimase kahe nädalaga saime muuta ohutumaks 12 hektarit nii kohalikele, kes käivad siin seenel, kui ka meie sõduritele, kes hakkavad tulevikus siin harjutusi tegema. Ja tulevikus kindlasti tuleme tagasi ja jätkame sealt, kus pooleli jäime.“
Teisaldatavad lõhkekehad viiakse demineerimiseks Sirgala harjutusväljale ning lõhkekehad, mida polnud ohutu liigutada, demineeriti kohapeal. Näiteks Teise maailmasõja aegsed lennukipommid, mille sütikud olid läinud lahingasendisse, lõhati kohapeal.
Kokku osales ala puhastamisel pea 20 spetsialisti demineerimiskeskusest, Kaitseliidust ja Scoutspataljoni pioneerirühmast.
Viimase kahe aasta jooksul on tegemist neljanda korraga, mil demineerijad Nursipalu laiendusalalt lõhkekehi otsivad. Koos äsja lõppenud koostööharjutuse leidudega on alalt kõrvaldatud üle 4000 lõhkemata lõhkekeha ja kümneid tonne metallprügi.
1. jalaväebrigaadi pioneeripataljoni koosseisu kuuluva kaitseväe demineerimiskeskuse põhiülesandeks on lõhkekehade kahjutuks tegemine nii Eestis kui välismaal. Peamine tegevus hõlmab kaitseväe treeningaladel leitud ja avastatud lõhkekehade demineerimist ning osalemist välisoperatsioonidel. Lisaks teeb demineerimiskeskus koostööd päästeametiga, et elanike poolt leitud lõhkekehasid tuvastada ja kahjutuks teha.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani?
Saada
Kommenteeri
Loe kommentaare