Euroopa valitsused võistlevad oma sõjavägede ümberrelvastamise nimel, seistes silmitsi agressiivsema Venemaa ja üha isolatsionistlikuma Ameerikaga. Kuid see samm peab ületama tohutu takistuse, milleks on Hiina piirangud kriitiliste mineraalide osas.
Hiina domineerib haruldaste muldmetallide ja püsimagnetite turul, mida kasutatakse rakettide, reaktiivlennukite, droonide ja suure hulga sõjavarustuse tootmisel. Peking on seda mõjuvõimu kasutanud oma kaubandussõdades Washingtoni ja Brüsseliga, karmistades või leevendades haruldaste muldmetallide ekspordikontrolli läbirääkimistel tollitariifide ja muude kaubandustõkete üle, vahendab New York Times.
Draama on Euroopas ergutanud tegutsemist, kusjuures Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen, kes on EL-i täidesaatva võimu organ, kutsus blokki üles „püüdlema oma iseseisvuse poole” kriitiliste mineraalide osas. Samal ajal on Euroopa kaubandusametnikud aga meeleheitlikult suhelnud oma Hiina kolleegidega, et püüda kindlustada bloki varusid.
Kolmapäeval öeldi 27 EL-i riigi suursaadikutele, et Hiina näib olevat valmis pidama läbirääkimisi niinimetatud üldlitsentside üle, et muuta sujuvamaks haruldaste muldmetallide eksporti Euroopasse. Kuid puudub garantii, et selline lahendus tuleb kiiresti – või et see kestab kaua. Blokk keskendub alternatiivsete tarnevõimaluste otsimisele, ütlesid kaks aruteludest teavitatud diplomaati, kes palusid sisemiste arutelude arutamiseks anonüümsust.
„Lühiajalises perspektiivis on läbirääkimiste eesmärk „anda Euroopa tööstusele rohkem kindlust”, ütles Euroopa Komisjoni pressiesindaja Olof Gill. „Suhtlus jätkub.”
Ometi on need keerdkäigud Euroopa juhtidele selgelt näidanud, kui palju nende sõjaline võimekus sõltub üha ebausaldusväärsematest suhetest Hiinaga.
„Kõik sõltub sellest,” ütles Euroopa Liidu julgeolekupoliitika mõttekoja EL-i Julgeoleku-uuringute Instituut teadur Joris Teer. Ilma kriitiliste mineraalide voota, ütles ta, „pole ümberrelvastumine võimalik”.
Pärast seda, kui president Trump aprillis ulatuslikud tollitariifid välja kuulutas, reageeris Peking kiiresti, piirates seitsme haruldase muldmetalli ja magnetite eksporti kogu maailmale. Eelmisel kuul ähvardas Peking seda nimekirja laiendada, enne kui Trump ja Hiina kõrgeim juht Xi Jinping eelmisel nädalal toimunud tippkohtumisel kokku leppisid, et lükkavad piirangute laiendamist aasta võrra edasi.
Kuid aprillikuu piirangud jäävad Euroopa ostjatele kehtima – ja hoolimata kõigist EL-i juttudest mitmekesistamise kohta, on Peking pannud Brüsseli keerulisse olukorda.
Ligikaudu 98 protsenti Euroopa Liidu peamiste haruldaste muldmetallide impordist pärineb Hiinast, mis teeb liidu veelgi sõltuvamaks kui Ameerika Ühendriigid, mis impordib Hiinast 80 protsenti neist haruldastest muldmetallidest. Kuigi haruldasi muldmetalle leidub kogu maailmas, on neid väga raske kaevandada ja rafineerida.
Euroopa Liit on töötanud selle sõltuvuse leevendamise nimel ja võttis vastu seaduse, mille eesmärk on luua kodumaine tööstusharu, mis jõustus 2024. aastal. Hiina kaevandamis- ja rafineerimisvõimsuse asendamine pole siiski kiire ega lihtne ettevõtmine.
Konsultatsioonifirma SFA Oxford analüütikud ennustasid hiljuti uurimistöös, et Hiinast „täielik eraldumine” võtaks 8-12 aastat, arvestades, kui kaua kulub kaevanduste arendamiseks, rafineerimistehaste ehitamiseks, tootmise laiendamiseks ja NATO tarneahelasse sisenemiseks.
Ja mis puutub kaitsetööstusse, siis Euroopal pole nii palju aega.
Euroopa riigid üritavad 2030. aastaks oma kaitsekulutusi järsult suurendada, püüdes samal ajal välja arendada võtmevõimed. Sel eesmärgil on Euroopa Liit leevendanud eelarvereegleid ja käivitanud 150 miljardi euro suuruse laenuprogrammi sõjaliste kulutuste rahastamiseks.
Kriitiliste mineraalide kättesaadavuse puudumine võib seda algatust häirida, geopoliitilist olukorda moonutada ja Euroopa tulevikku kujundada.
„Kaitseautonoomia algab materjalide autonoomiast,” ütles Brüsseli Vrije ülikooli kaitse- ja riigitehnika programmi juht Daniel Fiott.
Alates eelmise, 2024. aasta oktoobrist on Hiina haruldaste muldmetallide eksportijad kohustatud esitama ametivõimudele üksikasjalikke selgitusi selle kohta, kuidas saadetisi Lääne tarneahelates kasutatakse. Need reeglid andsid Hiina ametivõimudele ülevaate haruldaste muldmetallide liikidest ja kogustest, mida ettevõtted üle maailma vajavad. Aprillikuu samm juurdepääsu piiramiseks põhjustas puuduse ja kergitas haruldaste muldmetallide, näiteks düsproosiumi (mida kasutatakse kuumakindlate magnetite valmistamiseks) hindu hüppeliselt.
Haruldased muldmetallid on võtmetähtsusega hävituslennukites F-35, droonides, allveelaevades, rakettides Tomahawk, radarisüsteemides ja muudes sõjalistes tehnoloogiates, mida toodetakse kas Ameerika Ühendriikides või Euroopa Liidus ning mida Euroopa on plaaninud varuda osana oma ümberrelvastumise plaanidest.
„Hiina lõppeesmärk on siinkohal aeglustada Ameerika Ühendriikide ja Euroopa arengut selle ühenduse kaudu,” ütles mõttekoja Haagi Strateegiliste Uuringute Keskus analüütik Benedetta Girardi. „Kui see tabab ühet julgeolekusektorit, tabab see ka teist julgeolekusektorit,” ütles ta.
Euroopa Liidu kaubandusjuht Maros Sefcovic on märkinud, et alates sellest ajast, kui Peking hakkas nõudma haruldaste muldmetallide ekspordilitsentse, on vaid umbes pooled 2000-st EL-i üksuste taotletud litsentsist „nõuetekohaselt käsitletud”.
Kuigi Hiina on oma viimase rangema kontrolli ähvarduse tagasi lükanud, võib asjaolu, et ta on ähvardanud laiaulatuslike piirangutega, olla hoiatuslöögiks.
„Ma olen endiselt mures,” ütles mõttekoja Strateegiliste ja Rahvusvaheliste Uuringute Keskuss kriitiliste mineraalide julgeolekuprogrammi juht Gracelin Baskaran. „Isegi piirangute paus jätab meid ebakindlasse olukorda.”
Ta ütles, et Euroopa, Ameerika Ühendriigid ja nende liitlased ei ole veel jõudnud punkti, kus nad suudaksid näiteks droonimootorites sisalduvat düsproosiumi kiiresti asendada. Maailmal pole ka reaalset alternatiivi Hiina samaariumi tarnimisele – haruldaste muldmetallide mineraalile, mis on ülioluline magnetite jaoks, mis taluvad kõrgeid temperatuure täiustatud sõjavarustuses.
Isegi kui Hiina haruldaste muldmetallide domineerimise riskid on selgeks saanud, näeb Euroopa vaeva, et ärevust tegudeks muuta.
Ameerika Ühendriigid liiguvad kiiresti, et suurendada investeeringuid haruldaste muldmetallide tootmisse: Kaitseministeerium on ostnud 400 miljoni dollari suuruse osaluse haruldaste muldmetallide ettevõttes nimega MP Materials ning teatas sel nädalal sadadest miljonitest dollaritest laenude ja potentsiaalsete osalustega ettevõtetes Vulcan Elements ja ReElement Technologies, mis teevad koostööd, et toota magneteid taaskasutatud haruldastest muldmetallidest.
Euroopas pole haruldaste muldmetallide äriettevõtted kindlad, kas Euroopa püüdlused kohaliku tarneahela edendamiseks – mis hõlmab ühist hankemenetlust, juurdepääsu rahastamisele ja lubade saamise kiirendamist – on õigeaegselt piisavad.
Seetõttu on diplomaatia tõenäoliselt peamine ja võib-olla ka ainus lootus lühiajaliselt.
„Hiinlased üritavad kogu Euroopa taasrelvastumise püüdluse alt vaipa ära tõmmata,” ütles Euroopa Julgeoleku-uuringute Instituudi esindaja Teer. „See pole midagi, mida kaitseametniku või tööstusharuna valjusti öelda tahaks.”
Loe lisaks
Discover more from eestinen
Subscribe to get the latest posts sent to your email.