«See on meie viimaste aastate lugudest kindlasti kõige aeglasem – tempo mõttes just,» nendib Joonatan Siiman ja lisab, et elu aga teistpidi jällegi jube kiire. «Selle lauluga ehk tahamegi edasi anda mõtet: peatu, vaata enda ümber, märka elu, võta rahulikumalt. Ja kui kõik see on tehtud, tekib selline koju jõudmise tunne, sõnadega – su südamesse upuksin ma ära ja lained las mind kalda tassivad, siin mul enam miskit pole häda ja tunnen, et saan lõpuks hingata.»
Ta nendib, et koori lisamisega lootsid nad teha lugu kõigile kaasa laulmiseks.
Et antud loo tegemine oli omaette põnev, kuivõrd nii aeglase tempoga pala pole nad ammu teinud, nendib ka Oliver Rõõmus. «Eriti tuus oli Joonataniga kahepeale tekitada koor – umbes 15 häält saime kahepeale kokku. Idee sündis mul Itaalias reisil olles ning tagasi kodumaale naastes saime juba koos Joonataniga stuudios loo lõpuni tehtud.»
Muusikavideo filmiti aegluubis, mis tähendas, et nii laulja kui ka koor pidid loo esitama 1,5-kordse kiirusega, et saavutada soovitud visuaalne efekt.
Kuula uut lugu ja vaata musavideot siit: