Belgia pöördus naaberriikide poole abi saamiseks riigi lennuliiklust segavate droonide vastu. Sel nädalal on droonid seganud Brüsseli ja Liege’i lennujaamade tööd, ära on jäetud kümneid lende. Esimesena reageeris Belgia abipalvele Saksamaa, nende sõjaväeüksus on juba Belgiasse jõudnud.
Droonilennutamises võib selgelt näha Venemaa kätt, sest samal ajal droonide ilmumisega kahe lennujaama juurde, lõid häkkerid rivist välja Belgia sõjaväeluure internetiportaali. Õige pea selgus, et tegu oli Vene rühmitusega Noname057. Kes droone lennutas, pole veel teada, kuid eksperdid ei usu, et kaks juhtumit juhuslikult ühele ajale langesid.
Varem on kahtlased droonid Belgias lennanud ka NATO sõjaväebaasi juures, kus hoitakse tuumarelvi.
Belgia kaitseminister Theo Francken tunnistas, et Belgia on suuresti ise süüdi, et nüüd NATO-lt ja naaberriikidelt abi otsima peab. “Neil on see, mida meil kahjuks ei ole, sest me oleme kaks või kolm aastat lihtsalt maha maganud,” sõnas ta.
Saksamaa kaitseministri Boris Pistoriuse sõnul oli Saksamaa nõus Belgiale meeleldi abi andma. Ka Pistoriuse hinnangul on droonijuhtumite taga Venemaa.
“Me kõik saame sellest sedamoodi aru, belglased ka. See on vahend, et Belgias segadust ja hirmu tekitada, et ei tükitaks Venemaa varade kallale. Muudmoodi sellest aru saada ei saa,” ütles Pistorius.
Saksamaa maaväe operatiivjuhtimiskeskuse ülem kindralleitnant Alexander Sollfrank rääkis, et riik on Belgiasse saatnud eriüksuse liikmeid, samuti küber- ja inforuumi väljaõppega sõdureid ning ka sõdureid maa-, õhu- ja mereväest ning nende toetusjõud.
Möödunud ööpäeva jooksul ei tülitanud võõrad droonid sugugi ainult Belgia lennuvälju, ka Rootsi suuruselt teises lennujaamas, Göteborgis, katkes võõraste droonide tõttu liiklus mitmeks tunniks. Kas Rootsi juhtum Belgia juhtumitega seotud oli, pole esialgu teada.