Eesti Energia juhid toovad kesise majandustulemuse põhjustena välja tootmisüksuste planeeritud hooldused, suurenenud bilansienergia kulud, õlitehase raamatupidamisliku väärtuse allahindluse seoses ehituse venimisega ja madalad elektrihinnad.
Eesti Energia juhatuse esimees Andrus Durejko ütles, et madalate energiahindade tõttu on taastuvenergia toodang olnud oodatust madalam. “Tuulikud oleks võinud rohkem toota, aga võrku ei saa rohkem toota kui võrku on tarbimist lülitatud,” lisas ta.
Bilansilise energia volatiilsusega seotud kulud on sel aastal väga kõrged.
“Kui paneme tuuliku päev ette turule, siis me hindame ära ja ennustame, kui palju on tuult ja fikseerime ära tootmismahu sellega seonduvalt. Kui tuul puhub nõrgemini, siis see energia jääb tootmata ja selle eest tuleb meil maksta trahvi või n-ö ebabilansi eest tuleb osta energiat ja selle hind on väga kõrge,” rääkis Durejko.
Baltic Energy Partners juhatuse liige Marko Allikson selgitas, et selle aasta bilansienergia kulud on suured kuna pärast veebruaris Venemaa võrgust eraldumist, pidid Baltimaad hakkama ise oma varudega bilanssi hoitma.
“Meil ei ole piisavalt juhitavaid võimsusi. See tähendab, et hinnad on ka kallid, sest turul pole soodsa hinnaga võimsusi. Loomulikult see tuleviku mõttes motiveerib paljude akude turule tulekut ja kindlasti see olukord paraneb järgnevatel aastatel oluliselt,” lisas Allikson.
Eesti Energia kasumlikkust loodetakse tõsta taastuvenergia lülitamisega ühtsesse müügiportfelli pärast Enefit Greeni tagasiostmist.
“Me täna müüme palju taastuvenergiat vastu turgu, aga meil on võimalus kasutada seda ettevõtte sees ja oma kliendi vaatest efektiivsemalt,” sõnas Durejko.
Rahandusminister Jürgen Ligi tõi probleemina esile tuule- ja päikeseenergia lahutamise üldisest energeetikaportfellist. “See et me suure hooga tuule- ja päikeseenegia lahutasime üldisest portfellist, oli problemaatiline algusest peale ja see on meile kätte maksnud. Me ei saa tasakaalustada portfelli ja me ei tarbijat ja tootmist kokku viia optimaalsel viisil,” sõnas ta.