Euroopa Komisjon kiirendab läbirääkimisi Belgia valitsusega, et anda Kiievile ülioluline 140 miljardi euro suurune reparatsioonilaen, kuna kevad läheneb ja Ukrainal on raha otsakorral. Sellest kirjutab Unian viitega Politicole.
On teada, et Belgia peaminister Bart De Wever on keskendunud riigisisesele eelarvekriisile ning Euroopa Parlamendil on reparatsioonilaenu osas tõenäoliselt hääleõigus, mis aeglustab selle heakskiitmist.
„Arutatava laenu viimane läbirääkimistevoor – laen, mis tagatakse Belgia territooriumil asuvate külmutatud Venemaa riiklike varadega – kulmineerub reede hommikul, mil komisjoni majandus- ja eelarveosakondade ametnikud püüavad Belgia juhtkonnale kinnitada, et kõik laenuga seotud finants- ja juriidilised riskid on maandatud,“ lisatakse materjalis.
Samal ajal pidurdab De Wever Ukrainale kavandatud EL-i megalaenu andmist. Ukraina seisab lähiaastatel silmitsi umbes 60 miljardi dollari suuruse eelarvepuudujäägiga, arvestamata sõjaväe toetamise kulusid.
Kui nende vahendite eraldamises kokkuleppele ei jõuta, on bloki liidrid sunnitud pöörduma oma riigikassade poole, et toetada Ukraina kaitsevõimet Vene okupantide vastu.
„Komisjoni ülesanne on leevendada De Weveri kartusi, et Belgia on sunnitud Moskvale võlgu maksma, kui sõda lõpeb, või et Kremli juristid kaebavad tema valitsuse edukalt kohtusse Brüsselis asuva finantsdepositaariumi Euroclear hallatavate külmutatud varade kasutamise eest,“ rõhutati Politicos.
Üks ametnik rääkis väljaandele anonüümselt, et lähipäevil toimuvad selles küsimuses läbirääkimised kõikidel tasanditel.
„Läbirääkimised toimuvad aga ajal, mil De Wever seisab silmitsi sisepoliitiliste raskustega. Tema valitsusse kuuluvad erakonnad peavad pingelisi läbirääkimisi, püüdes riigieelarves kokku leppida ja täita koalitsiooni lubadust kärpida kulusid 10 miljardi euro võrra,“ täpsustati materjalis.
Mis juhtub, kui Belgia nõustub?
Niipea kui Belgia annab nende vahendite Ukrainale üleandmiseks rohelise tule, esitab komisjon lähinädalatel ametlikult reparatsioonilaenu käsitleva seadusandluse, ütlesid kaks ametnikku Politicole.
Kaks teist plaanidega kursis olevat EL-i ametnikku ütlesid ajakirjanikele, et tõenäoliselt kaasatakse seadusandluse väljatöötamisse ka Euroopa Parlament. See võib protsessi venitada ja seada ohtu komisjoni lootused saada 140 miljardit eurot kätte aprilliks, mil Kiievil võib raha otsa lõppeda.
„Mida kauem me viivitame, seda keerulisemaks muutub selle küsimuse lahendamine. See võib tekitada küsimusi võimalike ajutiste lahenduste ja muu sellise kohta. Seega, mida kiiremini, seda parem,“ ütles majandusvolinik Valdis Dombrovskis ajakirjanikele konverentsi kuluaarides Sofias (Bulgaaria pealinn).
Samal ajal on keerulisem ülesanne kõrvaldada Venemaa suhtes soosivalt meelestatud riikide, täpsemalt Ungari ja Slovakkia, vetoähvardus EL-i sanktsioonidele.
„Komisjon kaalub juriidilist lünka, mis võimaldaks külmutada Venemaa riiklikud varad seni, kuni Venemaa lõpetab sõja ja maksab Ukrainale reparatsioone. Vastasel juhul peab EL iga kuue kuu tagant oma Venemaa-vastaseid sanktsioone ühehäälselt uuendama. Venemaa varade lahtikülmutamine sunniks Eurocleari kandma kõik sanktsioneeritud vahendid tagasi Kremlile,“ võeti väljaandes kokku.