Kui varem oli maamaksust vabastatud terve pühakojale kuuluv kinnistu, siis sellest aastast peab tõlgendama vaid kirikuhoone alust maad maamaksuvabana. Tallinna kogudused on maksu maksmisega hädas.
Teisipäeval kogunes valitsuse ja Eesti Kirikute Nõukogu suhete tõhustamiseks kokkupandud komisjon. Koosolekul tuli jutuks ka pühakodade alune maamaks, mille valesti tõlgendamist, muuhulgas ka Tallinnas, märkis rahandusministeerium läinud aasta lõpus.
Uus seadusetõlgendus on aga tekitanud kirikukogudustele probleeme, rääkis Eesti Kirikute Nõukogu president Urmas Viilma.
Kui käesoleva aastani tõlgendati seadust nii nõnda, et pühakojaalune kinnistu oli maamaksust vabastatud tervikuna, siis nüüd tõlgendatakse seda nii, et ainult see osa, mis jääb konkreetse pühakoja alla ehk siis kirikualune maa on maksust vabastatud, aga ülejäänud kinnistu selle ümber läheb maksu alla, kirjeldas Viilma.
“Kui me võtame Tallinna vanalinna ja kesklinna kirikud – loomulikult on iga kiriku ümber ka mingisugune maa, mis kuulub selle kiriku juurde, aga nagu me teame, ei ole seal kirikute ümber ju mingisugust kommertstegevust ega ole võimalik sinna ka kuidagi kinnisvara arendada. Arvestades maamaksu hindasid, ulatuvad suuremate kirikute maamaksu aastased summad kolme-nelja-viie tuhande euroni,” rääkis ta.
Viilma tõi näiteks Oleviste kiriku, mille maamaks küündibki ligi 5000 euroni. Ta nentis, et kogudused ei saa linnalt ka kompensatsiooni küsida, sest pühakodade maamaks mitte ei tõusnud vaid alles tekkis.
Tallinna abilinnapea Karl Sander Kase nentis, et lisaks ootamatule tõlgendamise muutusele, tõusis ka maamaksu kaitsepuhver 10 protsendilt 50 peale.
“See kaitsemehhanism kadus ka ära – siis on topeltlaks kirikutele ja kogudustele. Vaatamata sellele, said 41 kirikut ja kogudust maksuvabastust tänavu suuruses 30 000 eurot. Aga kokku tuli maksta ikka üle 50 000 ja see on kõikide erinevate koguduste ja kirikute peale,” rääkis Kase.
Kase hinnangul vajaks muutmist maamaksuseadus. “Kui küsida, mis nüüd tegema peaks siis on mõistlik saata riigile ettepanek maamaksuseadust muuta. Ma arvan, et mõistlik on seda arutada ka nüüd koalitsiooniläbirääkimiste käigus. Ja teine küsimus ongi, et kuna me ei ole saanud uut täiendatud ettepanekut kirikute nõukogu poolt – võibolla veel selle aasta kontekstis oleks võimalik mingi lahendus sellele leida.”
Viilma sõnul on pakkus valitsus samuti lahenduseks seaduse muutmist, aga see võtab vähemalt paar aastat aega.
Ta nentis, et nõukogu ootab, kuni pannakse kokku uus Tallinna linnavalitsus ning läheb siis võimalikku kompensatsioonilahendust arutama.
Viilma tõi välja, et tema jaoks on küsimus, kes on senisest valesti tõlgendamisest kaotanud ning miks mitte jätkata samamoodi kuni seaduse muutmiseni.
“Keegi justkui ei taha seda maksu võtta, aga kuna nüüd seadus sunnib maksu võtma, siis ei saa ka midagi teha. Jeesus ütles ka, et kui teil hingamispäeval kukub härg kaevu, siis te lähete ja päästate ära – te ei oota kuni hingamispäeva ümber saate. Aga tundub, et siin see ei kehti praegu,” sõnas ta.
Kase sõnul ei oma kirikud vaid Tallinnas suuri maid vaid kõikjal Eestis, seega on tegu üleriigilise probleemiga, millele tuleks ka riiklikul tasandil lahendus leida. Ta nentis, et siseminister saaks ka teha ettepaneku, et seadusemuudatust rakendataks tagasiulatuvalt. Sel juhul ei peaks Tallinn otsima võimalusi ja lahendusi, lisas Kase.