8. november 2025 kell 12:25
Foto: Survival International
Inimõiguste organisatsiooni Survival International andmetel elab maailmas vähemalt 196 kontaktivaba hõimu, neist koguni 188 Lõuna-Ameerikas. See on esimene põhjalik ülevaade põlisrahvastest, kes teadlikult väldivad kontakti välismaailmaga. Samas on nende olemasolu üha suuremas ohus, kuna kasvav keskkonnakahjustus ja loodusressursside ekspluateerimine ohustavad otseselt nende elupaiku ja ellujäämist – põlisrahvaid kaitsvad organisatsioonid nimetavad seda “vaikivaks genotsiidiks”.
Ligikaudu 95 protsenti Survival Internationali dokumenteeritud põlisrahvastest elab Brasiilia Amazonase vesikonna vihmametsades. Tuntumate seas on yanomamid, kes elavad vähemalt osaliselt isolatsioonis. Need hõimud saavad oma elatise jahipidamisest, kalastamisest ja vahel ka põlluharimisest, säilitades samal ajal oma iidsed keeled ja traditsioonid.
Kuid isoleeritud kogukondi leidub ka mujal maailmas – näiteks sentinellased, kes elavad Indiale kuuluval saarel Andamani ja Nicobari saarestikus.
Uuringu autorid hoiatavad, et peaaegu pooled neist rahvastest võivad järgmise kümnendi jooksul kaduda, kui valitsused ja ettevõtted midagi ette ei võta. Põlisrahvaste elupaiku ohustavad juba aastaid metsaraie, kaevandamine ja loomakasvatus, mis tungivad üha sügavamale nende elualadele.
Miks ja kuidas elavad kontaktivabad rahvad sellisel viisil?
Survival Internationali uus aruanne hindab, et vähemalt 196 kontaktivaba põlisrahvas elab kümnes riigis – umbes 95% neist Amazonases, väiksemad kogukonnad Lõuna- ja Kagu-Aasias ning Vaikse ookeani piirkonnas.
Mõned romantiseerivad neid kui “kadunud hõime“, justkui ajas tardunuid, kuid tegelikkuses on tegemist kaasaegsete ühiskondadega, kes on põlvkondadepikkuse