Kui autod suudavad sõita 300 km/h ja enamgi, aga meie tohime kasutada neist vaid poolt, siis kas pole see raiskamine? Mõnes maailma nurgas aga võetakse sellest piirist viimast – täiesti seaduslikult. Ühel saarel kihutavad tsiklid elumajadest mööda nagu lennukid maandumisrajale. Ja ühe riigi kiirteedel pole kiirus mitte oht, vaid rahvuslik kvaliteedimärk. Kuid miks ei tähenda kiirus nendes kohtades samasugust ohtu nagu mujal? Ja milline peab olema ühiskond, et lubada sellist vabadust rooli taga?
