Venemaa rahandusministeerium tegi kolmapäeval ettepaneku tõsta käibemaksu määra praeguselt 20 protsendilt 2026. aastal 22 protsendile, põhjendades seda vajadusega rahastada Ukrainas jätkuva agressioonisõja pidamist.
“Strateegiline prioriteet on pakkuda rahalist tuge riigi kaitse- ja julgeolekuvajaduste rahuldamiseks ning sotsiaalset tuge sõjalises erioperatsioonis (nii nimetatakse Venemaal täiemahulist sõda Ukraina vastu – toim.) osalejate peredele,” öeldi rahandusministeeriumi kolmapäeval tehtud avalduses. “Eelarves kavandatud ressursid võimaldavad varustada relvajõude vajalike relvade ja sõjavarustusega, maksta sõjaväelastele palku ja toetada nende perekondi ning moderniseerida kaitsetööstuse ettevõtteid,” seisis samas.
Ettepanek tuleb päev pärast seda, kui USA president Donald Trump nimetas Venemaad pabertiigriks, kuna see on tema sõnul kolm ja pool aastat sihitult võidelnud ning lisas, et Vene režiimi juht Vladimir Putin ja Venemaa on suurtes majandusraskustes.
Putin andis eelmisel nädalal märku, et on avatud teatud maksude tõstmisele, et sõjas rahaliselt ots otsaga kokku tulla, märkides, et Ameerika Ühendriigid tõstsid Vietnami ja Korea sõja ajal makse jõukatele inimestele.
Vene rahandusministeeriumi ettepanek on kooskõlas Reutersi eelmisel nädalal avaldatud andmetega. Käibemaks moodustas 2024. aastal 37 protsenti föderaaleelarve tuludest ja analüütikute hinnangul annaks see tõus umbes üks triljon rubla (11,9 miljardit dollarit) lisatulu. Rahandusministeerium teatas avalduses, et pakub välja ka muid maksutõuse, sealhulgas hasartmänguettevõtetele.
Vene keskpanga president Elvira Nabiullina ütles 12. septembril vastuseks küsimusele oma suhtumise kohta võimalikku käibemaksutõusu ja selle mõju kohta inflatsioonile ning inflatsiooni ohjeldamise eesmärgi saavutamisele, et tasakaalustatud föderaaleelarve on regulaatori otsustusprotsessis olulisem kui konkreetsete maksude tõstmine.
“Kui eelarves on täiendavaid kulutusi, on parem, kui need kaetakse tuludest, mitte eelarvepuudujäägi suurendamise arvelt. Sest kui eelarvepuudujääk kasvab, on meie intressimäär kõrgem, et katta eelarvepuudujäägi kasvades vajalikud kulud,” ütles Nabiullina.
Putin oli lubanud, et pärast 2025. aastal kehtestatud maksutõuse ei tehta enne 2030. aastat maksusüsteemis olulisi muudatusi. Ta palus 5. septembril valitsusel suurendada tulusid tootlikkuse, mitte maksude suurendamise kaudu.
Trump kirjutas teisipäeval pärast kohtumist Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskiga ÜRO Peaassamblee istungjärgu raames New Yorgis oma Truth Social platvormil: “Putin ja Venemaa on suurtes majandusraskustes ja praegu on Ukrainal aeg tegutseda”.
USA presidendi toon oli teravas vastuolus tema varasemalt leebe suhtumisega Putinisse ja eriti tema võõrustamisega augustis Alaskal toimunud tippkohtumisel, mis oli osa püüdlusest kiirendada sõja lõpetamist.
Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov ütles kolmapäeval, et Venemaa majanduse kokkuvarisemist on varemgi väidetud, kuid ta kinnitas, et Vene majandus on kohanenud Ukraina sõjaga.
Trumpi pabertiigri-kommentaari peale ütles Peskov, et Venemaa on karu, mitte tiiger ja paberkaru pole olemas, lisades samal ajal, et Putin hindab Trumpi pingutusi konflikti lahendamiseks.
Vene rahandusministeerium teatas, et 2026. aasta eelarve eelnõu on tasakaalustatud ja jätkusuutlik. Ministeerium ei ole seni avaldanud eelarve eelnõu põhinäitajaid ega hinnanguid selle kohta, kui palju tulusid käibemaksu tõstmise ettepanek genereerib.