Endine eridemineerija Arne Lokk (54) ütleb, et on ühest küljest õnnelik mees – juba 27 aastat on tal olnud toetav abikaasa ja kolm tublit last. 30 aastat tagasi auto alla pandud pommi kahjutuks tehes nägemise ja mõlemad käed altpoolt küünarnukki kaotanud mees peab aga iga päev toime tulema raskuste ja ebamugavustega, mille peale pole enamik inimesi tõenäoliselt kunagi mõelnudki.
Lisaks sellele kimbutavad teda ja tema peret juba pikemat aega rahalised raskused ning halvimal juhul võivad nad lähiajal ilma jääda kodust, kus nad on kümme aastat elanud.
Nõukogude armees teeninud, lühikest aega politseis töötanud ja päästeameti eridemineerijana pomme kahjutuks teinud Arne Lokk ütleb, et kuigi seda võib olla teistel raske mõista, meeldis talle demineerijatöö, mis oli talle kogu tema elu. 1995. aasta 28. detsembri õhtu sai talle aga saatuslikuks ning peale nägemise ja käte kaotas ta mõneks ajaks ka elutahte. Määravaks sai talle kunagine peretuttav Natalia, kellest sai kaks ja pool aastat pärast plahvatust tema abikaasa ja ööpäevaringne hooldaja.
Kuigi riik Arnet ja Nataliat toetab, on elukalliduse tõus, eluasemelaen ja kolme lapse ülalpidamine jätnud oma jälje ning juba aastaid kõnnivad nad õhukesel jääl, muretsedes, kas pere tuleb ikka toime ega pea oma kodust loobuma.
Üle mitme aasta räägib Arne esmaspäevases «Kuuuurijas» kaamera ees. Ta meenutab tööd demineerijana ning räägib ka oma praegustest rõõmudest ja muredest.
«Kuuuurija» on eetris esmaspäeva õhtul kell 20.30 Kanal 2s.