Hiljuti avastas üks Tübingeni ülikooli auditooriumi all keldris toimetanud töömees sealt ämblikud, kes ei tundunud olema Euroopa päritolu, vahendavad Bild ja Schwäbische Tagblatt. Mees tegi loomast foto, mille järel tehtigi kindlaks, et tegemist on ohtlikult mürgise Tšiili erakämblikuga, kes kannab ladinakeelset nime Loxosceles laeta. Hiljem leiti ülikooli keldrist umbes 20 ämblikust koosnev koloonia.
Kuna tegemist on väga mürgise ämblikuga, kelle hammastus võib olla surmav, lubas Tübingeni ülikooli juhtkond teha kõik endast sõltuva, et sellised ämblikud nende hoonest taas kaoksid. Esialgne plaan näeb ette lülijalgsete kinnipüüdmist selleks ettenähtud kleepuvate püüniste abil. Kui see ei õnnestu, võib olla vajalik põhjulikum ämblikutõrje.
Armastab pesitseda õppeasutustes
Lõuna-Ameerikast pärit Tšiili erakämblikku ei olnud keegi varem Saksamaal vabalt ringi liikumas näinud, kuid Eesti naaberriikideski on see väike, kuid mürgine lülijalgne varemgi paanikat tekitanud. Helsingis elab nende ämblike väike kooloonia 1963. aastast samuti ühe ülikooli keldris. Rootsis avastati need 2022. aasta veebruaris kõigepealt Göranssonska keskkoolist ja seejärel ka ühest kuitsekoolist ning automaatlahendusi projekteeriva rahvusvahelise firma Coromant GUS hoonest.
Seda, miks sellele ämblikuliigile just õppeasutustesse kolida meeldib, teadlased ei tea. Kõige tõenäolisem on, et keegi on ta kas kogemata või suisa meelega kooli või ülikooli kaasa toonud. Näiteks võib neid ämblikke Tsiilist ja mujaltki Lõuna-Ameerikast Euroopasse jõuda puuviljakastidega, millega nad võivadki sattuda näiteks poodidesse, koolidesse ja toitlustuskohtadesse.