Kas mentaliteet „takistused on ületamiseks“ tuleb kasuks ka päriselus? Oskus kõiksugu teelejäävatest barjääridest mööda laveerida ja pärast kukkumist jälle püsti tõusta?
„Kindlasti tuleb. Kuigi olen elus ainult ühe korra tõkkel kukkunud ja seda mulle endale kõige ootamatumal hetkel nagu ikka,“ viitab Rasmus Pariisi olümpiamängude äpardusele, kus ta tegi suurepärast jooksu – võistles koguni neljanda koha nimel –, kuniks komistas viimasel tõkkel ja ületas finišijoone seitsmendana. „Seda kohvrit hinges ma alles pakin täielikult lahti,“ tunnistab ta. „Seda oli pärast Pariisi kohe tunda – jõuad küll pärast võistlusi või hooaega koju, pakid asjad lahti, aga mingi osa kuskil sisemuses vajab veel pidevat menetlemist. Ütleme nii, et proovin sotti saada, miks see kõik ikkagi lõpuks niimoodi läks. Loomulikult seda peab lõpuks näitama aeg. Ja eks ma mõtlen küll, et kus see aeg siis on, mis kõik haavad parandama pidi.“
Oled juba tellija? Logi sisse