Eesti Panga juures tegutseva riigieelarvet hindava eelarvenõukogu hinnangul on Eesti riigirahanduse seisu halvendanud. Nõukogu hinnangul toob selline poliitika kaasa kallima laenuraha nii avalikule kui ka erasektorile.
Eesti riigirahanduse väljavaade on 2026.–2029. aasta riigi eelarvestrateegia järgi pärast eelarvearutelusid halvenenud, seisab eelarvenõukogu analüüsis.
Valitsussektori nominaalne puudujääk ulatub 4,5 protsendini sisemajanduse koguproduktist (SKP) nii 2026. kui ka 2027. aastal – see tähendab, et riigi kulud ületavad tulusid mõlemal aastal ligikaudu kahe miljardi euro võrra. Lisaks on plaanitud puudujääk kahel järgneval aastal vastavalt 3,8 ja 3,6 protsenti SKP-st.
“Nii suures puudujäägis nii mitmel aastal järjest pole Eesti riigieelarve varem olnud,” märgib eelarvenõukogu oma arvamuses.
Nõukogu hindab, et eelarveläbirääkimiste käigus kokkulepitud plaanidega kasvavad riigi kulud järgmisel aastal 10,3 protsenti, samas tulud kasvavad maksutõusude ärajätmise ja maksulangetuste tõttu 2,5 protsenti.
Riigi tulud on tuleval aastal 41,6 protsenti SKP-st ja kulud 46,1 protsenti SKP-st. Seejuures tulud langevad 1,3 protsendipunkti ja kulud kasvavad kaks protsendipunkti.
Eelarvestrateegias seatud eelarvetrajektoor tähendab, et rahandusministeeriumi prognoosi järgi moodustab riigi võlakoormus 2029. aastaks juba 34,5 protsenti SKP-st ja intressikulud üle 450 miljoni euro.
Riigirahanduse kurssi järsult muutmata jätkaks võlakoormus kiiret kasvu ka pärast 2029. aastat, märkis eelarvenõukogu.
“Kõrgem võlakoormus tähendaks suuremat iga-aastast väljaminekut ainuüksi intressikuludeks, eeldatavalt kallimat laenuraha nii avalikule kui ka erasektorile, suuremat avatust finantsturgude kõikumistele ning oluliselt väiksemat eelarvepuhvrit, millega tulevastele kriisidele vastu minna,” märkis eelarvenõukogu.
Valitsus kiitis kolmapäeval heaks 4,5 protsendiga SKP-st defitsiidis eelarve. Eelarve tulud on tuleval aastal 18,6 miljardit eurot, kulud 19,5 miljardit eurot ning investeeringud 1,3 miljardit eurot.