Kaimanisaared on riik, kus ekspankurid käivad golfi mängimas ning riigi maksueeliseid nautimas. Juhuslikult on riiki registeeritud ka hulganisti riskifonde ja nii teatastki Föderaalreserv oktoobris, et Kaimanisaartele registeeritud institutsioonid omavad tõenäoliselt 1,8 triljoni dollari väärtuses USA riigivõlakirju, kirjutas Tavidi analüütik Mait Kraun Tavidi blogis.
Võrdluseks – kogu USA riigivõlg ulatub 37 triljoni dollarini. Kogu maailmamajanduse ühe aasta maht on umbes 110 triljonit.
Et mõista selle summa mastaapi – Kaimanisaarte sisemajanduse koguprodukt (SKP) on veidi üle 7 miljardi dollari. Kui panna see üksikisiku perspektiivi, siis see oleks sama hea, kui 25 000 euro suuruse aasta sissetulekuga inimene omaks 6,8 miljoni euro väärtuses võlakirju (250 korda rohkem kui on tema aastane sissetulek).
Sellised absurdsed numbrid aitavad näha, kuivõrd ulatuslikuks on muutunud USA riigivõla püramiidi toetamise meetmed.
Muidugi ei osta USA võlga Kaimanisaarte valitsus või keskpank. Seda teevad saareriigis registreeritud globaalsed riskifondid. Riskifondid on ostmas 10-100 kordse võimendusega sadade miljardite dollarite eest USA riigivõlakirju, müües teisest otsast omakorda futuuri.
Nende laenude tagatisena kasutatakse aga neid samu riigivõlakirju. Ehk teisisõnu: see skeem võimaldab investeerida 10-100 korda suurema summa kui neil endal tegelikult on. Nii on võimalik 10 000 dollari suuruse omafinantseeringuga osta miljoni dollari eest võlakirju.
Sisuliselt kasutatakse skeemi: Osta võlakiri praegu + müü sama võlakirja futuuri ehk õigust müüa võlakiri tulevikus eelnevalt kokkulepitud hinnaga= teeni nende hinnavahe pealt raha (kui kõik hästi läheb).
Probleem peitub selles, et riskifondid ostavad lühiajaliste laenude eest pikaajalisi võlakirjad. Kui intressimäärad peaksid järsult tõusma ning võlakirjade hind kiiresti kukkuma, väheneb järsult võimenduse tagatiseks oleva alusvara väärtus.
See sunnib riskifonde neid võlakirju aga müüma, mis viib nende hinnad veelgi madalamale. Kuna summad ulatuvad triljonitesse, võib tekkida niinimetatud likviidsusspiraal, mis leviks üle kogu finantssüsteemi ja sealt ka reaalmajandusse.
Seega pole välistatud, et just sellest väiksest saareriigist võiks alguse saada järgmine finantskriis, mille keskmes saab olema just USA võlakirjaturg.