Anton Uesson oli 1920ndatel ja 1930ndatel Tallinna linna jaoks äärmiselt oluline isik – pikalt oli ta linnapea, seejärel Pätsi vaikival ajastul mõnda aega taandatud abilinnapeaks. Nagu paljudel tolle aja seltskondlikku ja poliitilisse eliiti kuulunud inimestel oli ka tema elu lõpp kurb: punavõim arreteeris ta 1941. aastal ja juba järgmisel aastal lasti Uesson Sverdlovski vanglas maha.
Uessoni mäletatakse kui vaikset ja tõsist, äärmiselt viisakat ning alati soliidset härrasmeest, kes osaks hästi suhelda auväärsete külalistega ja keda seetõttu alatihti kutsuti Tallinna linna esindajana ka kõiksuguste diplomaatiliste sündmuste juurde, olgu siis tegemist Rootsi kuninga, Soome presidendi või Poola peaministri visiidiga.