Pokrovsk langeb tõenäoliselt aasta lõpuks, kuid venelastel pole reserve seejärel olulise läbimurde tegemiseks – seda näitab keskendumine tsiviiltaristu pommitamisele enne külmade saabumist, ütles kaitseväe luurekeskuse ülem kolonel Ants Kiviselg reedel Ukraina olukorra tutvustusel.
Surve Pokrovski linnale jätkub. Suur osa sellest on hall tsoon, kus väikeüksused rinda pistavad. Linn langeb ilmselt aasta lõpuks, ütleb kaitseväe luurekeskus. Sealt edasiminekuks aga reservid puuduvad. Samas suureneb viimaste kuude jooksul drooni- ja raketirünnakute aktiivsus.
“Selline kurnamistaktika ja tagalaobjektide ründamine venelaste poolt kinnitab seda, et nende armee ei ole võimeline rindejoonest läbi murdma ja ukrainlasi konventsionaalses mõttes võitma,” ütles Kiviselg.
Ukraina sõja arengut jälgivad sõjablogijad vaidlevad selle üle, kas Pokrovski kaitsmine on enam mõttekas.
Pokrovski hoidmisel on kaks põhjust, ütles reservkolonel Hannes Toomsalu. Üks on poliitiline, teine aga taktikaline – Pokrovski langemisel oleks keeruline üksuste liigutamine, nagu seda mõlemad pooled praegu teevad.
“Üks on kaitseliinid, mis neile on sinna välja ehitatud,” märkis Toomsalu. “Ma ei usu, et venelased Donetskist kaugemale läheksid. Sest neil ei ole ka enam seda mahvi. Seda on rindel näha – üksusi liigutatakse ühest kohast teise. Ja kus mingi väike läbipääs saavutatakse või mingi edu, siis nii venelased kui ukrainlased liigutavad üksusi ühest kohast teise. Ukrainlastel on võib-olla liin lühem lihtsam. Praegu neil õnnestub seda liigutada. Kui näiteks Pokrovsk läheks, siis võib-olla ei oleks see enam nii võimalik teha.”
Teed on Ukrainas juba läbimatud, ütles Toomsalu. Sellistes oludes on ukrainlastel väike eelis – nad tunnevad ala paremini kui pealetungijad.