Väike pudelike ingverijooki maksab enamikes poodides mitu eurot. Tootjad põhjendavad kõrget hinda ingveri paljude kasulike omadustega. Väidetavalt aitab see muu hulgas iivelduse vastu, pärsib põletikku ja tugevdab immuunsüsteemi. Pole siis ka ime, et sügistalvisel perioodil on ingverimahl ja -tee armastatud joogid. Kuid kas see taim on ikka nii imeline kui väidetakse?
Hiljuti uurisid Leibnizi toiduainete süsteemibioloogia instituudi teadlased laboris, kuidas ingver tegelikult immuunsüsteemile mõjuda võib ja kas tavaliselt jookide ja toiduga saadavatest kogustest üldse piisab, et see ka tõesti avalduks. Selle väljaselgitamiseks jõud katsealused kõigepealt tühja kõhuga 20 minuti jooksul ära liitri ingveriteed.
Ingver viis immuunsüsteemi häireolukorda
Mõne minuti pärast suutsid teadlased katsealuste verest tuvastada ingveris sisalduva eeterliku õli gingerooli, mis annab sellele taimele iseloomuliku terava maitse. Seejärel uurisid teadlased katsealuste verd täpsemalt. Selgus, et ingver viis immuunsüsteemi rakud tõepoolest nii-öelda häireolukorda. Kui laboris simuleeriti bakteritest põhjustatud nakkushaigust, reageerisid immuunsüsteemi rakud sellele tunduvalt tugevamalt. Gingerooliga töödeldud rakud bakteritest pärit peptiididele umbes 30 protsenti tugevamini.
Uurimistöö ühe autori toiduainete keemiku Gaby Anderseni sõnul on võimalik, et gingerool toimib samamoodi ka viirusnakkuste puhul, kuigi seni pole seda veel katsetatud. Enamikku «külmetushaigusi» põhjustavadki just viirused.
Aitab põletike ja iivelduse vastu
Ka varasemad uuringud on näidanud ingveri viiruste ja põletike vastast mõju ning see taim on pungil ka tervisele kasulikest antioksüdantidest. Baierimaal asuva toitumise kompetentsikeskuse teadusajakirjaniku Kathrin Sedlmaieri sõnul ei ole aga üheski teadusuuringus seni näidatud, et sage ingveri tarbimine aitaks külmemal aastaajal hoogsalt levivaid ülemiste hingamisteede viirusnakkusi tõepoolest tõhusalt ennetada.