USA praeguse administratsiooni sanktsioonipoliitika Venemaa suhtes on oluliselt jõulisem kui see oli Joe Bideni ametiajal, ütles riigikogu väliskomisjoni liige Eerik-Niiles Kross (RE) saates “Ukraina stuudio”.
USA kehtestas hiljuti sanktsioonid Vene suurtele naftahiidudele Lukoilile ja Rosneftile. Kross rääkis, et Trumpi sanktsioonipoliitika Venemaa suhtes on oluliselt jõulisem kui see oli Joe Bideni ametiajal.
Ta märkis, et see, et USA nurjas Lukoili varade müügi Šveitsi firmale Gunvor, näitab, et USA võtab sanktsioone tõsiselt. “See on selles mõttes julgustav, et see näitab, et Valge maja võtab neid sanktsioone tõsiselt, et ta tõepoolest üritab Putinit pigistada. Ja need sanktsioonid on juba mõju avaldamas,” rääkis Kross.
NATO peasekretär Mark Rutte ütles neljapäeval, et NATO riigid toodavad nüüd kokku rohkem laskemoona kui Venemaa. Samuti on Saksa relvatootja Rheinmetall avamas tehaseid nii Lätis kui ka Leedus.
Krossi sõnul on uudised relvatehaste avamisest meie lähiriikides väga olulised. “Kui vaadata piirkonda, siis meie piirkond tegelikult tänu Soomele on niikuinii suhteliselt paremas olukorras kui paljud teised, eriti Lääne- ja Lõuna-Euroopa. Sest kui seda moona peaks vaja minema, siis lisaks sellele, et teda kuskil NATO-s toodetakse, oleks oluline, et teda toodetakse kuskil lähedal,” ütles Kross.
“Soome on minu meelest alates 2022. aastast täismatsuga tootnud kogu aeg. Nii, et Soomel peaks olema varusid küll ja veel. Neil on endal ka võib-olla vaja, aga kuidagi julgem tunne on,” lisas ta.
Samas tuleks Krossi sõnul laskemoona tootmist Euroopas kindlasti veel suurendada. “Euroopa laoseisud on väga viletsad. Nii, et Euroopa ei tooda mitte ainult Ukrainale, vaid kõigepealt iseendale,” ütles ta.
Krossi sõnul on raske hinnata, kui suurtes majandusraskustes Venemaa praegu on ja millist mõju see avaldab.
“Seda on üsna raske hinnata, sest venelased varjavad oma majandusinfot üha rohkem. Ja Venemaa puhul ka väga paljud reeglid, mis lääne ühiskondade puhul töötaksid, ei tööta. Inimesed ei saa palka – midagi suurt ei juhtu. Streiki ei tule. Ma ütleksin, et ta on sellisel platool praegu, venelastel ei lähe kindlasti mitte hästi, majanduses on suuri probleeme, aga ma ei näe ka, et mingi kokkuvarisemine nüüd lähiajal oleks päevakorras,” rääkis Kross.
Vastates küsimusele, kui kerge on venelastel leida mehi rindele, vastas Kross, et see on üha raskem.
“Üks suur Putini probleem on muidugi see, et ta ei taha mingil juhul uut mobilisatsiooni, see on väga ebapopulaarne. Ja kasutatakse kõiki võimalusi, et leida kuskilt neid kontraktnikuid. Küsimus on olnud venelastel kogu aeg, et kas nad suudavad asendada oma kaotused. Kui 1000 meest päevas on kaotused, siis tuleb 1000 meest ja natukene rohkem asemele leida. Vahepeal nad suutsid seda üsna hästi. Praegu on vist probleeme natuke rohkem. Aga venelastel on rohkem mehi kui ukrainlastel. Nii, et see on selline kurnamisolukord,” rääkis Kross.
“Ma olen isegi rohkem mures selle kurnamise pärast, mis toimub meie peades. Sellist sõjaväsimuse juttu hakkab jälle tulema. Aga ausalt öeldes, siin tugitoolis – mis meil siin väsida on?”
Kremli struktuurides Krossi sõnul suuremaid võbinaid ei ole ja režiim püsib kindlalt. Viimane uudis asekaitseministri väljavahetamise kohta, pole märkimisväärne.
“Neid vahetamisi kaitseministeeriumi süsteemis on olnud pidevalt. Viis asekaitseministrit on sõja ajal välja vahetatud ja kaitseminister ise ka. Viimane vahetus oli logistika asekaitseminister. See võiks tähendada seda, et Putin ei ole logistikaga rahul,” lausus Kross.
“Suurt võbelemist tegelikult ei näe. Jah, Putin hoiab seda n-ö ohufooni, distsiplineerib aeg-ajalt. Tõenäoliselt ei ole ka see bardakk seal sõjaväes sugugi väga palju paranenud. Aga pigem on see seltskond ümber Putini üsna kindlalt konsolideerunud. Nad on sellises tunnelis, neil ei ole kuhugi pääsu. Nad ei pääse sellelt sõjavankrilt maha enne kui Putin ütleb, et nüüd pääsete,” sõnas Kross.