Kui Poola mees kuulis Oleksandra Ivanjukki Varssavis rahvarohkes trammis sõbrannaga ukraina keelt rääkimas, alustas ta verbaalse vägivalla tiraadi. Kiilaspäisena ja sõjaväevormi kandes saatis ta oma solvangud poola keeles kogu vaguni peale, otsides kahe naisega silmsidet.
„Kõik kuulsid teda, aga minu jaoks oli kõige rabavam see, et keegi ei reageerinud,” meenutas 39-aastane Ivanjuk, akadeemik, kes on elanud Poola pealinnas 15 aastat, ammu enne Venemaa sissetungi Ukrainasse. „Sain aru, et mul polnud julgust temaga ise rääkida, sest tundus tõesti, et võib järgneda füüsiline vägivald.”
Kuna migrantide-vastane viha on kogu Euroopas tõusuteel, on see rünnak, mis oleks võinud toimuda paljudes kohtades. Kuid see juhtum paljastab muutuse riigis, mille majandus on Ukraina tööjõu abiga õitsenud ja mis on peamine kanal Lääne abiks Kiievi valitsuse sõjapingutustele, vahendab Bloomberg.
Selline stseen oleks olnud kujuteldamatu vahetult pärast seda, kui Vladimir Putin saatis 2022. aasta veebruaris väed sisse, kui miljonid ukrainlased põgenesid valdavalt külalislahke naabri juurde turvalisust otsima. Praod selles solidaarsuses muutuvad nüüd ilmsemaks, kusjuures vastuseis Ukraina toetamisele on Poola poliitika tipus toimuva võimuvõitluse keskmes.
Kuu aega pärast täiemahulist sissetungi näitas Varssavis tegutseva küsitlusfirma CBOS uuring, et 94% poolakatest soovis Ukraina pagulasi vastu võtta. Kuu aega tagasi, tänavuse 2025. aasta oktoobrikuus läbi viidud CBOS-i uuring näitas, et toetus on 48%, kusjuures pooled poolakatest leiavad nüüd, et Ukraina saabujatele pakutavad riiklikud toetused on liiga helded.
President Karol Nawrocki, kes saavutas selle aasta alguses šokeeriva valimisvõidu, alistades peaminister Donald Tuski riigipea kandidaadi, on väljendanud skepsist Ukraina püüdluste suhtes NATO ja Euroopa Liidu liikmeks saada. Tema ja liitlased opositsioonilises Seaduse ja Õigluse parteis on süüdistanud pagulasi sotsiaalhoolekande ärakasutamises. Nawrocki vetostas augustis seaduseelnõu, mis laiendas neile toetusi.
Samal ajal keskendub Tuski valitsus Poola kaitsmisel nn realpolitik’ile, kulutades kaitsele rohkem raha kui ükski teine NATO liige võrreldes riigi majanduse suurusega.
„On suur küsimus, kuidas Nawrocki suudab ühildada Poola riikliku julgeoleku huvid parempoolse valijaskonna seas üha Ukraina-vastasema meeleoluga,” ütles Varssavi välissuhete nõukogu vanempoliitikateadlane Piotr Buras.
Pärast Venemaa rünnakut saatis Poola Kiievile miljardeid zlotte sõjalist ja rahalist abi. Strateegilistel ja rahalistel põhjustel on relvasaadetised asendatud poliitilise toetuse ja oma territooriumi logistilise kasutada andmisega.
Varssavi on olnud ukrainlaste suhtes enamasti külalislahke. Ränne Poolasse hoogustus 2015. aastal, kuna Ukrainat tabas majanduskriis, kusjuures üha rohkem sisserändajaid võttis vastu ajutisi töökohti tehastes, ehituses või teenindussektoris. Putini sissetung vallandas seejärel uue laine ja Euroopa Komisjoni andmetel on umbes miljon ukrainlast Poolas endiselt ajutise kaitse all.
Ukrainlastele tuttavad kaubamärgid on Poolas poed avanud. The Drunken Cherry filiaal pakub Ukraina likööri Varssavi ikoonilise Stalini-aegse pilvelõhkuja Kultuuripalee varjus. Pagariäri Lviv Croissants on vaid jalutuskäigu kaugusel.
Majandusteadlased rõhutavad Ukraina migrantide panust. Poola Arengupank hindas märtsis, et Ukraina töötajad, sealhulgas need, kes migreerusid enne 2022. aastat, annavad kuni 2,4% Poola sisemajanduse koguproduktist, mis hiljuti ületas 1 triljonit dollarit.
Eelmise, 2024. aasta aruandes leiti, et 78% Poolas asuvatest ümberasustatud ukrainlastest olid tööga hõivatud, mis on rohkem kui ühegi teise Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni liikme puhul.
„Tänu Ukraina migrantidele saaksime korvata tööjõu puuduse tohutu demograafilise languse ajal,” ütles Krakówi Jagielloni ülikooli Euroopa uuringute instituudi majandusteadlane Jan Brzozowski. Ta hoiatas, et riik ei tohiks ukrainlasi enesestmõistetavaks pidada.
„Nad ei ole tingimata sunnitud Poolasse jääma, seega võivad nad kolida Saksamaale, Prantsusmaale või teistesse EL-i riikidesse,” lisas ta. „Negatiivne suhtumine neisse mängib rolli.”
Vihakuritegude ja diskrimineerimise statistika on keeruline, kuna paljud ohvrid ei teata juhtumitest ja kui nad seda teevad, ei märgita alati rahvust ega etnilist kuuluvust. Politsei teatel registreeriti Poolas 2024. aastal 651 juhtumit Ukraina kodanike vastu ja selle aasta esimese üheksa kuu jooksul 477 juhtumit.
Inimõiguste volinik täheldas samal ajal riigi ombudsmani avalduse kohaselt „kasvavat arvu diskrimineerimis- ja vihakõneakte, mis on suunatud Poolas elavate Ukraina kodanike vastu”. Suvel trammis viibinud Ivanjuki ja tema sõbranna puhul kasutas verbaalne ründaja idaslaavlaste kohta solvavat terminit.
Varssavis asuv vabaühendus Never Again Association, mis kogub andmeid rassismi ja ksenofoobia kohta, teatas, et ukrainlaste vastu suunatud füüsiliste rünnakute arv suurenes samuti aastatel 2024–2025.
„Tänamatu ukrainlase” kujutelm on Ukraina-vastastes narratiivides suur, ütles migratsiooniuurija ja analüütik Olena Babakova. Kui poolakad kohtusid ukrainlastega, kes ei võtnud vastu suvalist tööd ja suutsid nendega konkureerida, rikkus see tema sõnul kirjutamata ühiskondlikku lepingut.
Ukrainlane Babakova on Poolas elanud 17 aastat ja seda pahameelt oma silmaga näinud. Ta meenutab intsidenti Varssavi mänguväljakul, mis viitab tõsiasjale, et mõnede poolakate jaoks ei saa ukrainlased kunagi täielikult kuhugi kuuluda.
„Mu laps mängis mänguväljakul liivakastis väikese tüdrukuga ja kui tüdruku isa kuulis minu Ukraina aktsenti, võttis ta tüdruku ära ja kommenteeris valjult, miks ta ta ära võttis, öeldes: „Sa ei mängi selle Ukraina poisiga”,” ütles Babakova. „Mu laps on Poola kodanik. Ta räägib poola keelt.”
Poolas on tõepoolest pingeline olukord, kuna riik kannatas hiljuti Venemaalt tulnud droonide sissetungide laine all ja on samuti näinud uut ukrainlaste sissevoolu.
Poola piirivalveteenistus registreeris kahe kuu jooksul kuni 26. oktoobrini üle 98 500 sisenemise noorte Ukraina meeste poolt vanuses 18–22 aastat. Kasv tuleb pärast seda, kui president Volodõmõr Zelenski leevendas lahkumisreegleid.
Ukraina ja Poola poliitikud süüdistavad vaenulikkuse suurenemises Moskvat. Strateegilise Dialoogi Instituudi mais läbi viidud uuringu kohaselt õhutasid venemeelsed tegelased Poola presidendivalimiste ajal Ukraina-vastaseid meeleolusid, sealhulgas süüdistades pagulasi terrorirünnakute ettevalmistamises.
Lisaks on olemas tavapärased ajaloolised klišeed. Venemaa sõda pani Kiievi ja Varssavi ajutiselt kõrvale heitma sellised vaidlused nagu Volõõnia massimõrvad, kus Ukraina natsid ründasid Teise maailmasõja ajal etnilisi poolakaid. Mõlemad pooled leppisid sel aastal kokku väljakaevamiste lubamises.
Kuid tragöödia, mida Poola peab genotsiidiks, on taas tähelepanu keskpunktis, kusjuures poliitikud hoiatasid juulis toimunud mälestusüritusel, et see on viljakas pinnas Venemaa katseteks õõnestada Poola ja Ukraina ühtsust.
Augustis Varssavi rahvusstaadionil toimunud räppkontserdil puhkesid fännide ja turvatöötajate vahel kokkupõrked ning kaadrid näitasid, kuidas üks kontserdikülastaja näitas Teise maailmasõja aegsete Ukraina natsidega seostatud lippu. Avalikkuse pahameele valguses selle sümboli vastu kuulutas peaminister Tusk välja 63 inimese, sealhulgas 57 ukrainlase väljasaatmise.
Kui septembris ründasid Varssavi äärelinnas Bialolekas poolakad noori Ukraina mehi, käskisid ründajad neil kohaliku meedia teatel rindele tagasi minna, süüdistades neid natsismis.
Poola abistamise soov käib nii tõusude kui mõõnadega – võimalik, et ka uute mõõnadega, ütles Buras. Esialgne toetuslaine pärast 2022. aastat on nüüd „ammendunud”, ütles ta, märkides, et Poola entusiasmi Ukraina suhtes pärast 2014. aasta Maidani revolutsiooni tabas sama saatus.
Ivanjuki jaoks on suvine trammijuhtum pööranud aastatepikkuse edu tagasi. Reaktsioon Putini sissetungile oli pannud teda tundma, et ukraina keeles avalikult rääkimine pole Poolas äkki midagi, mille pärast häbeneda.
„Lõpuks tundsin, et ma ei pea enam muretsema selle pärast, kuidas mind avalikkuses tajutakse,” ütles ta. „Ma ei taha öelda, et solidaarsuslaine peatus, sest paljud inimesed teevad endiselt palju Ukraina pagulaste heaks, kuid õhkkond on väga selgelt muutunud vaenulikkuse ja agressiivsuse suunas.”
Loe lisaks
Discover more from eestinen
Subscribe to get the latest posts sent to your email.