Silja Otsar ja Lauli Koppelmaa Autor/allikas: Sten Teppan/ERR
“Lapsevanem on ka inimene” on üks väheseid raamatutarkusi, mis aitas 30 aastat tagasi last kasvatada, meenutab koorijuht ja muusikaõpetaja Silja Otsar. Sama tsitaat on Siljalt ka ainus eestikeelne lause saates “Käbi ei kuku…”, mis võru keele nädala puhul on osaliselt võrukeelne.
Siljal on abikaasa Vaidoga kaks tütart. Neist noorem, Hellika Otsar, on juba tuttav nimi lauluvõistlustelt ja õpib praegu EMTAs. Aga emaga saates on Hellikast 11 aastat vanem Lauli Koppelmaa, kes on näitleja ning Lydia ja kaksikute Agnese ja Felixi ema.
“Kui Hellika oli aastane ja ema karjus meie peale, ma ei saanud aru, miks,” jagab Lauli mälupilti lapsepõlvest, mis hiljem ise emaks saades end meelde on tuletanud.
“Ma tundsin, et mina ei taha oma emotsioone niimoodi laste peal välja elada. Aga kui ma sain kaksikud, siis sain aru, et see ongi emale keeruline olukord – hakkama saada iseenda ja oma emotsioonidega. Kui ma enne olin hinnanguline oma ema suhtes, siis ma enam ei ole. Ma ei suuda oma last säästa kõikidest lapsepõlvetraumadest. Ta korjab need kuskilt ikka külge. Ja kui ma ühe korra kärgatan ja see on tema lapsepõlvetrauma, siis ma ütleks, et see on juba päris hästi ikkagi.”
Silja Otsari ja Lauli Koppelmaaga vestleb Sten Teppan.