Kogu nõiajaht meie vastu algas märtsi lõpus. Esimest korda saime tutvuda, milles meid süüdistati, alles 8.mail. Meile ei lubatud raportist koopiat. Keelati ka fotojäädvustuse tegemine – põhjuseks «konfidentsiaalsus». Vaid oma mälupiltide baasil pidime kokku panema omapoolse selgituse.
Ometi lekkis see raport meediasse, jättes huvitaval kombel meiepoolsed tõendid ja esitatud seisukohad 90 protsendi ulatuses kajastamata. Peamine tunnistaja on Deisy Liivja, kes proovib antud uurimist enda isiklikuks sotsiaalmeediakampaaniaks pöörata. Ta võitleb «ahistamise vastu», luues ka TikTokis ja IG-s vastavat sisu. Täna tahaks aga astuda tema ahistamise vastu.
Deisy Liivja on teinud lähenemiskatseid Peebu suunas. See väide on tõendatav. Samuti ei lahkunud eelnevalt tasuta treeninud Deisy Liivja Team Reinartist mitte seetõttu, et teda oleks ahistatud, vaid seetõttu, et loobusime tema tasuta treenimisest ning talle oleks rakendunud täpselt sama tasu, mis kõikidele teistele sportlastele. Ka see kõik on tõendatav.
Patte, milles meid veel süüdistati ning mis erineb kategooriliselt päriselust, oli veelgi. See pikk nõiajaht, et meid tiimina tühistada, on kestnud juba pikalt. Tänaseks on see negatiive suhtumine kandunud üle ka meie sportlastele ja tiimi teistele treeneritele. Ka see on tõendatav. Meil pole midagi varjata.
Me ei väida, et oleme olnud veatud ja teinud kõike alati õigesti. Oleme ka tugevalt eksinud. Ja tunnistamegi sirge seljaga kõiki tehtud vigu. Aga me ei saa alla kirjutada sellisele protsessile, mis on piltlikult öeldes nagu Nõukogude Eestis – seltsimehed Reinartid, siin on teie süüdistus, kirjutage alla. Ja vaikida seal, kus meid rünnatakse valede, isikliku vaenu ja võimupositsiooni kuritarvitamisega.
Me jagame teiega kõiki meie valduses olevaid tõendeid ja ütluseid, et «kohut» mõistetaks õigluse, mitte isikliku kättemaksu põhjal.»