Värske uuring mainekas teadusajakirjas The BMJ kinnitab, et investeering lapse tervisesse tema esimestel eluaastatel tasub end ära kogu eluks.
Sõjajärgsed suhkrunormid andsid vastuse
Teadlased kasutasid ära olukorda, mis tekkis Suurbritannias pärast Teist maailmasõda. Sõja ajal ja ka pärast seda olid suhkrunormid ranged, kuid 1953. aastal need kaotati. See lõi ideaalse «loodusliku eksperimendi», mis võimaldas võrrelda lapsi, kes kasvasid üles suhkrupiirangutega, nendega, kes sündisid juba vabamate reeglite ajal.
Uuringusse kaasati üle 63 000 inimese, kelle terviseandmeid analüüsiti aastakümneid hiljem. Tulemused olid rabavad. Mida kauem oli inimene lapseeas suhkrunormidega kokku puutunud, seda väiksem oli tema risk haigestuda täiskasvanuna südame-veresoonkonna haigustesse. Parim kaitse oli neil, kelle suhkrutarbimine oli piiratud nii emaüsas kui ka esimestel eluaastatel – neil vähenes infarkti risk 25% ja insuldirisk lausa 31% võrreldes nendega, kes piirangutega kokku ei puutunud. Veelgi enam, suhkrunormide ajal kasvanud inimestel lükkusid südameprobleemid edasi keskmiselt kahe ja poole aasta võrra.
Mida see tänapäeva jaoks tähendab?
Huvitav on see, et sõjaaegsed suhkrunormid – alla 40 grammi päevas täiskasvanule ja üldse mitte lisatud suhkrut alla kaheaastastele – on väga sarnased tänapäevaste toitumissoovitustega. See näitab, et teatud põhimõtted toitumises on juba ammusest ajast olnud teaduslikult põhjendatud. Kuigi tegemist on vaatlusuuringuga, mis ei saa lõplikult tõestada põhjus-tagajärg seost, on tulemused teadlaste hinnangul siiski kaalukad.
Uuringu peamine sõnum on siiski selge: lapse tervisesse panustamine tema esimestel eluaastatel on parim kink tulevikuks. Eriti oluline on sel ajal piirata lisatud suhkrute tarbimist, et panna alus tugevale südamele ja pikemale elueale.