Saaremaa vald soovib, et Eesti-Läti neljanda elektriühenduse eriplaneeringus kaalutaks õhukaabli kõrval alternatiivina ka maakaabli rajamist, kuid majandusministeeriumi hinnangul oleks see maksumaksjale mitu korda kallim. Siiski kavatseb MKM tellida sõltumatult eksperdilt selle kohta uued arvutused.
Eesti-Läti neljanda elektriühenduse riigi eriplaneeringus arvestatakse õhukaabli rajamisega ning maakaabli varianti ei kaaluta. Oktoobri alguses pöördus Saaremaa vallavanem Mikk Tuisk majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi poole, sest valla arvates tuleks hinnata ka maakaabli rajamise võimalust ning see ei pruugiks koos hooldus- ja remondikuluga õhukaablist kallimaks kujuneda.
MKM-i maa- ja ruumipoliitika osakonna juhataja Ivari Rannama teatas nüüd Saaremaa vallavalitsusele, et maakaabel läheks maksumaksjatele siiski mitmeid kordi kallimaks kui õhuliin. Ka on kõrgepinge õhuliini eluiga 60 aastat, samas kui maakaabli oma piirdub 40 aastaga.
Lisaks on õhuliin Rannama sõnul lihtsamini ehk tundidega parandatav, aga maakaabli remondiks kulub nädaid ja selle läbilaskevõime on suurem, mis tähendab, et ühe õhuliini asemel maakaabli rajamisel tuleks neid rajada mitu.
“Seetõttu on kogu planeeringualasse kavandatud õhuliin ning maa- või merekaabel leevendava meetmena vaid kohtades, kus õhuliin välistavate kriteeriumite tõttu (vastuolu õigusaktidega) võimalik ei ole,” selgitas Rannama. “Teisisõnu ei olnud juba planeeringut algatades valitsuse kavatsuseks antud planeeringumenetluses maismaakaablit põhilahendusena kaaluda.”
Ta lisas, et sisulised põhjendused õhuliini eelistamiseks on detailselt esitatud eriplaneeringu lähteseisukohtades ning need tuginevad varasematele uuringutele ja kogemustele. Seetõttu tuleks Saaremaa vallal, kelle seisukohad näiteks kaablite kasutusea või hoolduskulude osas on vastupidised, nende põhjenduseks ka välja tuua, millistele analüüsidele ja allikatele nad tuginevad.
Ka märkis Rannama, et ehkki selles planeeringumenetluses pole maakaabli ja õhuliini võrdlev analüüs nõutav ega ka tingimata vajalik, on nii koostajad kui Elering huvitatud isikuna seda küsimust siiski käsitlenud.
“Kuivõrd viimasest õhuliini ja kaabelliini võrdlevast analüüsist on möödas enam kui 10 aastat, tellitakse tervikülevaate andmiseks Eesti-Läti neljanda elektriühenduse riigi eriplaneeringusse sõltumatult eksperdilt täiendav analüüs, mis sisaldab arvutusi ja näitab, mida maakaabli rajamine kaasa tooks ning millega tuleks arvestada, rajamaks kaabli nii lühemate kui ka pikemate lõikude või kogu piirkonna ulatuses,” sõnas Rannama.
Et tulemus oleks põhjalik, palus MKM Saaremaa vallavalitsusel enda seisukoha aluseks olevad allikad ministeeriumile edastada, et neid saaks arvesse võtta.
Eesti-Läti neljanda elektriühenduse riigi eriplaneeringu trassialternatiivide võrdlustulemusi tutvustab MKM detsembri alguses.