Arheoloogide avastus Põhja-Keenias näitab, et kõige varasemad inimesed, kes elasid 2,75 miljonit aastat tagasi, valmistasid tööriistu mitte juhuslikult, vaid järjepidevalt ja põlvest põlve edasi antud oskustega. Senise teadusliku arusaama järgi hakkasid inimesed tööriistu tegema alles umbes 2,4–2,2 miljonit aastat tagasi ning seda ebaregulaarselt ja juhuslikult. Sellest kirjutab BBC. Teadlased avastasid, et Namorotukonani leiukohas kasutati sama tüüpi kivitööriistu – teravaid kraabitsaid ja haamreid – vähemalt 300 000 aasta jooksul, mis viitab süstemaatilisele teadmiste edasikandmisele.
See leid seab kahtluse alla senise arvamuse, et varased tööriistad olid ajutised ja unustati kiiresti. Uuringute juht professor David Braun rõhutab, et tööriistade stabiilne kasutamine võis alata palju varem, kui seni arvati, ning ei sõltunud otseselt aju suurusest. Tööriistade valmistamine aitas neil varajastel inimestel ellu jääda kliimamuutuste keskel, muutes mitte oma keha, vaid toitumisviise, näiteks kasutades tööriistu loomade lõikamiseks ja taimede kaevamiseks. Arheoloogid leidsid ka tõendeid, et need tööriistad olid valmistatud hoolikalt valitud kividest, mis näitab oskuslikkust ja materjalitundmist.
Teadlaste sõnul näitab see leid, et isegi väikese ajumahuga varajased inimlased olid võimelised keerukateks tehnoloogilisteks lahendusteks. Uuring pakub uut vaatenurka inimese evolutsioonile: võime kohaneda tehnoloogia abil ilmnes juba väga varakult. Tööriistade kasutamine võimaldas neil säilitada elustiili ka siis, kui keskkond drastiliselt muutus, näiteks rohumaade asendusid savanni ja poolkõrbega. See võis olla murdepunkt, mis eristas inimesi teistest loomadest juba inimkonna koidikul.
Brauni ja tema meeskonna teadusartikliga saab tutvuda SIIN.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani?
Saada
Kommenteeri
Loe kommentaare (1)