Metsloomaühingu teatel ei ole veel mõistlik rändlinde sööta, sest lisatoit annab neile vale signaali, mistõttu nad võivad otsustada rändele minekust üldse loobuda, kirjutab BNS.
“Sassi läinud reisiplaan võib aga hiljem linnule kurvalt lõppeda,” hoiatab ühing. “Igal aastal saame hilissügisel teateid rändelt maha jäänud valge-toonekurgedest ja ka teistest rändelindudest. Paraku on mitmed neist otsustanud rändele mitte minna just inimtegevuse tõttu.”
Metsloomaühingu sõnul võib näida üllatavana, et rändel on ka mitmed muidu paigalinnuna tuntud liigid, näiteks rasvatihased.
“Kui meilt lahkub talveks väike osa tihaseid, siis läbirändel on arvukalt ida- ja põhjapoolseid isendeid. Paikseks ei peaks jääma ka pardid ja luiged,” selgitas metsloomaühing enda teates.
Eriti mõjutatavad on noorlinnud, kes ei pruugi pärast esimese rände vahelejätmist enam kunagi rändele minna. Seega aga mõjutab kogu ülejäänud elu.
Toitmisega on õige aeg alustada alles siis, kui saabuvad püsivad miinuskraadid ja lumevaip. Esialgu aga jagub lindudele looduslikku toitu küllaga.