Mastaabisäästu teooria kohtute puhul ei tööta, kuna kulude struktuuris on väga suur osakaal personalikuludel. Tööjõumahukate organisatsioonide kokkuhoiukohtade potentsiaal on kohtute liitmisel ülimalt väike, märgib Külli Taro Vikerraadio päevakommentaaris.
Reedel saatis justiits- ja digiministeerium kooskõlastusringile kohtukorralduse muudatuste seaduse eelnõu. Sellesse on kokku pandud hulk nii kohtusüsteemi kui ka kohtunikke puudutavaid ümberkorraldusi.
Erinevad versioonid planeeritud muudatustest on ringelnud juba mõnda aega ning saanud arvamusartiklitena ka hulganisti vastukaja. Mul oli koos kolleegidega võimalus algseid kohtuasutuste ühendamist ja sellega vahetult seotud juhtimiskorraldust puudutavaid küsimusi analüüsida. Analüüsi täistekstiga saab tutvuda riigikohtu veebilehel.
Hea meel on tõdeda, et seekord kooskõlastusringile saadetud plaanis on võrreldes esimeste ideedega tehtud olulisi parandusi. Äärmiselt tsentraliseeritud lahendus, kus otsustusvõim oleks koondunud üksikute juhtide kätte, kohtunikke oleks nähtud kui nupukesi, mida saab vabalt ümber tõsta nende arvamusega arvestamata ning ametist vabastamise ähvardusega, seades surve alla kohtunike sisulise autonoomia ja erapooletuse kohtumõistmisel, on asendunud tasakaalustatuma lahendusega.
Sellegipoolest antakse eelnõu seletuskirjas lubadusi, et muudatused viivad tulemusteni, mida teaduskirjandus ei kinnita.
Tuleb tunnustada riigikohut ning justiits- ja digiministeeriumi, et niivõrd olulise reformi mõju kohta siiski ülikoolidelt analüüse on tellitud, sest eelnõude ettevalmistamisel on palju kasutatud pigem käibefraasidel põhinevaid uskumusi kui kontrollitud teadmisi. Aga see probleem on paraku iseloomulik väga paljudele avaliku sektori juhtimisreformidele Eestis.
Üks laialt levinud arusaam kõlab, et mida suurem, seda tõhusam. Ent vastupidiselt sellisele veendumusele, jõuab suurem osa Euroopa riikides tehtud teadusuuringuid järeldusele, et kohtute horisontaalne liitmine põhimõtteliselt ei mõjuta kohtusüsteemi produktiivsust ega kuluefektiivsust.
Mastaabisäästu teooria kohtute puhul ei tööta, kuna kulude struktuuris on väga suur osakaal personalikuludel. Tööjõumahukate organisatsioonide kokkuhoiukohtade potentsiaal on kohtute liitmisel ülimalt väike.
Lühiajalises perspektiivis näitavad kohtute horisontaalse liitmise uuringud marginaalset produktiivsuse kasvu või ka kahanemist (kuni viis protsenti). Kuid pikaajaliselt positiivset mõju ei ole järeldatud või see mõju on olnud negatiivne.
Mõned teadusuuringud leiavad hoopis, et kohtute tõhususe suurendamiseks tuleks suuremad kohtud tükeldada väiksemateks, sest väiksemates kohtutes on madalamad administreerimis- ja juhtimiskulud, minimeeritakse tsentraalseid juhtimis- ja koordineerimisvigasid ning juhtkonna ja kohtunike otsene operatiivne suhtlus võimaldab enam paindlikkust. Kuna tõhususe näitajad erinevad ka kohtuasjade liikide ja kohtuastmete lõikes, järeldatakse ühtlasi, et standardsed juhtimisinstrumendid üle kogu kohtusüsteemi ei sobi.
“Spetsialiseerumise teadlikum kasutamine on kohtutes kahtlemata pikaajaline ja laiem trend.”
Teiseks usutakse, et menetluseks kulunud aega ja otsuste kvaliteeti aitab parandada spetsialiseerumine. Spetsialiseerumise teadlikum kasutamine on kohtutes kahtlemata pikaajaline ja laiem trend. Ka Eesti kohtutes erineval viisil nii juba toimitakse. Aga tuleb arvestada, et väikeriigis on võimalused spetsialiseerumiseks äärmiselt piiratud.
Kui eelnõu seletuskirjas tuuakse näiteks Soome kohtusüsteem, siis tuleb arvestada, et põhjanaabritel on kohtunikke pea viis korda rohkem kui Eestis, kuid õigusvaldkondi on ju sarnane hulk. Seega spetsialiseerumise korraldamiseks Soomes, kus esimeses astmes on suurusjärgus 900 kohtunikku, ning Eestis, kus tuleb hakkama saada kuni 164 kohtunikuga maakohtus ja 26 kohtunikuga halduskohtus, on võimalused spetsialiseerumiseks väga erinevad.
Ei tohi ka unustada, et spetsialiseerumisega kaasnevad riskid nagu nn tunnelnägemine, pärsitud ideede vahetus või asenduste korraldamise raskused võimenduvad väikeriigis. Spetsialiseerumine vähendab kohtunike kui ressursi kasutamise paindlikkust, kuid paindlikkus on väikeriigi piiratud vahendite ja võimekustega toimetulekuks eriti oluline.
Kui kohtuasjade jagamisel hakatakse järgima kõiki seletuskirjas lubatud kriteeriumeid – kohtunike tööjaotusplaan, spetsialiseerumine ja ühtlane koormus, suuliste istungite või isiklike ärakuulamiste vajadus, tarbetu sõitmise ja ajakulu vältimine ning ka juhuslikkus –, siis saab see olema päris kaelamurdev dünaamiline juhtimisülesanne.
Kokkuvõttes tasub meelde tuletada, et ühegi reformi sõltumatu analüüsi ülesandeks ei saa olla seda heaks kiita või maha laita. Eesmärk on enne kulukate ja vaevanõudvate muudatuste tegemist olulised riskid ning nende maandamisvõimalused välja tuua.
Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.