Sama trendi näeb ka Ollik. «Tahaks hammustada tüki oranži ja rohelise piruka küljest. Need on kõige suuremad pirukad Eestis, mis seal salata,» ütles Ollik, viidates suurtele Rootsi konkurentidele. «Turuosa kasv on alati meie eesmärk olnud ja ega me sellega siiamaani rahul veel ei ole,» nentis ta.
Laenuturust detailse ülevaate saamine on raske
Ekspertide sõnul on pankade turuosa täpne hindamine keeruline. Ülevaate laenuportfellide üldisest jaotusest annab finantsinspektsiooni kaks korda aastas avaldatav raport. Uute väljastatud laenude puhul näevad pangad aga ainult kogusummat, mille ulatuses laene on turul kokku antud ning selle põhjal püütakse enda ja konkurentide turuosa ligikaudselt hinnata.
«Saame teha eeldusi ja tuletusi, kuid täpset infot, näiteks kui palju uusi laene Luminor septembris väljastas, ei ole mul teada,» selgitas Vatsel.
Kodulaenu refinantseerimist näidatakse statistikas uue laenuna ning Vatseli sõnul pole praegu andmeid, kuidas jagunevad selles uue kodu ostud ja laenude refinantseerimised. «Kui me võtame kellegi laenu üle, siis meie jaoks on see uus laen, aga Eesti Pank ei suuda või ei taha avaldada, kui palju on uutest laenudest kodu ostu finantseerimisi ja kui palju laenude liikumisi ühest pangast teise.»
Samas saab üsna kindlalt oletada, et eelmise aasta ülikiire periood pankadele ja hindajatele oli suures mahus tingitud laenude refinantseerimisest. «Kui tehingute arv ei kasva, siis laenud saavad kasvada vaid läbi refinantseerimistehingute,» selgitas Vatsel.
Refinantseerimine pakub klientidele endiselt huvi, kuid nii Vatseli kui Olliku hinnangul on kõige aktiivsem aeg praeguseks möödas. «Need, kes on selle peale mõelnud, on reeglina mingi käigu teinud,» märkis Ollik. Vatsel lisas, et 2025. aasta II kvartali laenu väljastamise absoluutset rekordit toetas refinantseerimine siiski tugevalt, sest kinnisvaratehingud pole sel aastal märkimisväärselt kasvanud.