Pühapäeval suri 88 aasta vanusena nii mängija kui treenerina James Naismithi nime kandvasse korvpalli kuulsuste halli nimetatud Lenny Wilkens.
Wilkens esindas 1960. ja 1970. aastatel NBA-s nelja meeskonda, kelle eest kogus keskmiselt 16,5 punkti, 6,7 resultatiivset söötu ja 4,7 lauapalli mängu kohta. Wilkens mängis üheksal korral NBA tähtede mängul ning oli 1970. aastal liiga edukaim söödujagaja.
Pärast edukat mängijakarjääri lõppu alustas Wilkens veelgi edukamat treenerikarjääri, mille esimesed neli aastat veetis ta veel mängiva treenerina. 1979. aastal võitis Seattle SuperSonics tema käe all võistkonna ainsa meistritiitli, 1994. aastal nimetati ta Atlanta Hawksi juhendajana NBA aasta treeneriks.
NBA 50. aastapäeval, 1996. aastal, nimetati ta liiga kõigi aegade kümne parima treeneri sekka; veerand sajandit hiljem mahtus ta kõigi aegade 15 parima treeneri nimekirja. USA koondisega võitis ta kaks olümpiakulda, kui oli 1992. aastal “Dream Team’i” abitreeneriks ning neli aastat hiljem Atlantas juba peatreeneriks.
Lisaks John Woodenile, Bill Sharmanile, Tom Heinsohnile ja Bill Russellile on Wilkens alles viiendaks meheks, kes on korvpalli kuulsuste halli nimetatud nii mängija kui treenerina. Wilkens teenis NBA-s kokku 1332 võitu, millega jääb alla vaid Gregg Popovichile (1390) ja Don Nelsonile (1335).
Kui ta jõudis 1995. aastal Red Auerbachi ületamatuna tundunud võitude rekordini, tähistas Wilkens saavutust legendaarsele Boston Celticsi treenerile omase sigari pahvimisega. “Ta oli minu eeskuju ja seetõttu panin ka sigari põlema. Ma pole elus ühtegi sigarit tõmmanud ja lämbusin peaaegu ära, aga see oli minu austusavaldus talle,” naeris Wilkens seda meenutades.