Laupäeval kirjutas Eesti Päevaleht, et selleks aastaks kultuuriministeeriumilt tegevusoetust saanud Theatrum ja Elektron.art jäävad järgmisel aastal toetusest ilma.
Kultuuriministeeriumi teatrinõunik Marie Anett Heinsalu ütles ERR-ile, et väljaandes avaldatud info tugines siiski esmasele toetusettepanekule, mille nad on teatritele saatnud, kuid mida pole veel kinnitatud.
“Praegu on ärakuulamisprotsess, kus kõikidel taotlejatel on võimalik komisjoni hinnangutele vastuväiteid esitada. Komisjon vaatab vastuväited üle, ministeerium vaatab üle ja kui on vaja, siis kutsume uuesti komisjoni kokku ja hindame uuesti. Kui see pole vajalik, võivada need jääda ka lõplikeks toetussummadeks,” sõnas Heinsalu.
Toetuste jagamise skeem on samasugune nagu viimasel paaril aastal: komisjon koguneb, annab vastavalt kriteeriumitele punkte ning punktisumma põhjal selgub, kes saavad toetust ja kes sellest ilma jäävad. Theatrumi tulemus ei olnud teatrinõuniku sõnul üheski punktis täiesti madal.
“Kuna peab ületama lävendi, mis on 75 punkti, siis kui saada mitme kriteeriumi raames keskmine tulemus, on võimalik, et ei pääse üle lävendi,” selgitas Heinsalu.
Theatrumi juhatuse liige Katrin Raie ütles, et komisjonis, kes teatrite toetusi hindab, ei olnud Theatrumile antud punktides üksmeelt.
“Komisjonis on seitse liiget, kellest neli on hinnanud Theatrumit nii, et saaksime 63 punkti, aga kolm komisjoni liiget on tugevalt eriarvamusel ja nende arvates väärisime 75 punkti,” ütles Raie.
Ta lisas, et komisjoni protokollide kohaselt on ette tulnud juhtumeid, kus eriarvamusel on üks liige, kuid kolme liikme tugevate sisuliste põhjendustega eriarvamus on pretsedent.
Theatrumi selle aasta eelarvest moodustab riigi toetus 42 protsenti. Raie märkis, et varem on nad toetust alati saanud ja see on neile tähtis mitte üksnes rahaliselt, vaid ka hinnanguna teatrile ja nende kohale Eesti teatrimaastikul.
Olukord, kus teater igal sügisel hingevärinal toetusotsust ootab, ei ole Raie hinnangul mõistlik, sest kunstilisi kokkuleppeid tehakse palju pikemaks ajaks ette.
“Kui toetussüsteem sisse viidi, oli ka võimalus taotleda kolmeks aastaks toetust, aga kriteeriumid olid nii uued, et esimesel aastal me kohe seda ei teinud. Neil, kes on kolmeks aastaks toetuse saanud, on olnud rahulikum ja loomingulise tegevuse juures on seda rahu tarvis,” nentis Theatrumi juhatuse liige.
Raie lisas, et toetussüsteem, kus kõiki etendusasutusi hinnatakse ühe mõõdupuuga, ei ole kõige parem, sest kaotab kunstilise mitmekesisuse. Seda on tema sõnul öelnud ka kultuuriminister Heidy Purga ja rääkinud vajadusest see üle vaadata. Theatrum on seega praegu äraootav, milliseks kuu lõpus tehtav otsus kujuneb.
Nõunik: riigi antav toetus on võimalus, mitte kohustus
Kultuuriministeeriumi teatrinõunik tõi välja, et praegune hindamissüsteem on välja töötatud koos valdkonnaga.
“Praegu on kolme aasta toetus jagatud ja järgmine aasta on neist kolmest viimane. See on meetod, kuidas üritame kindlustada jätkusuutlikkust, et teatritel oleks kindlus oma tegutsemise osas,” rääkis Heinsalu. “Paraku ei saa kõik kolmeks aastaks toetust, seda antakse viiele teatrile ja teistel on alati see oht, et võib-olla järgmisel aastal ei saa.”
Samas on see nõuniku sõnul paratamatu, arvestades, et riigil pole kohustust erateatreid toetada, vaid see on võimalus, mida ka kasutatakse.
Käesolevaks aastaks sai Theatrum 311 584 eurot tegevustoetust ning Elektron.art 203 924 eurot. Kummagi edasine toetuseta jäämise otsus ei ole Heinsalu sõnul veel lõplik.
“Komisjon vaatab kõik vastuväited üle ja kui argumendid on tugevad, vaatab kindlasti ka oma otsuse üle,” kinnitas Heinsalu. “See võimalus on olemas.”
Millal täpselt otsus sünnib, ei osanud teatrinõunik veel öelda, sest ärakuulamise protsess on paindlik – taotlejad saavad esitada vastuväiteid, ministeerium neile vastata ja teatrid omakorda ministeeriumie uuesti vastata ning kõik sõltub argumentide tugevusest.
2024. aastal jagas kultuuriministeerium erateatritele tegevustoetust 4,57 miljonit eurot. Selleks aastaks eraldati teatritele 4,14 miljonit eurot ning sama suur on ka tulevaks aastaks ette nähtud toetussumma. Kõik need summad sisaldavad ka kolmeks aastaks antavaid toetusi.
Taotlusi järgmise aasta toetuse saamiseks laekus 14 kogusummas ligi 5,55 miljonit eurot.
Suurima tegevustoetuse ehk 821 692 eurot saab esialgse toetusettepaneku kohaselt Tallinna Linnateater. VAT teatrile peaks ettepaneku kohaselt makstama toetuseks 412 625 eurot, Vaba Lavale 360 454 eurot ja Sõltumatu Tantsu Ühendusele 338 838 eurot.
Ettepanek näeb ette, et toetust saavad ka Piip ja Tuut Teater (186 697 eurot), Kinoteater (63 909 eurot), Eesti Tantsuagentuur (91 299 eurot), Must Kast (67 977 eurot) ning Fine5 tantsuteater (118 570 eurot).