Novembris tähistatakse üle terve maailma meeste tervise kuud, millega tõstetakse teadlikkust meeste terviseprobleemidest. Vikerraadio saatejuht, muusik Andres Oja rääkis “Vikerhommikule” antud intervjuus, et tänu regulaarsele kontrollile avastati tal õigel ajal eesnäärmevähk.

Raadioajakirjanik Andres Oja otsustas aastaid tagasi vastata üleskutsele osaleda eesnäärmevähi sõeluuringul. “Raadio Maania aeg, mis oli selline meeste raadio, seal käis üks meestearst ja küsis minu käest ka, kas oled käinud, oled juba üle 50 aasta vana. Ütlesin, et ei ole, ta ütles, et tule. Siis ma läksin ja hakkasingi regulaarselt käima – vereproov, uriiniproov, vaagnapiirkonna uuring ultraheliga. Kõik oli kogu aeg korras,” meenutas Oja.

Koroonapandeemia tõttu jäi aga sõeluuringul käimisse mitmeaastane paus. Kui ta hiljem tahtis kontrolli minna, keeldus perearst talle saatekirja andmast, sest sümptomeid ei olnud. “Küsisin, kuidas ei anna – meestearstid karjuvad igal pool, et mehed, tulge kontrolli, nii vähe käiakse ja siis perearst ütleb, et ma ei anna. Lõpuks pika hambaga andis selle,” rääkis Oja.

Edasised uuringud näitasid, et midagi oli siiski valesti. “Esimene test oli veretest, tehakse kõik uuringud ja helistatakse mulle haiglast ja öeldakse, et midagi on nüüd natukene valesti, mingi number on seal vale, teeme teste edasi. Siis saadeti MRT-sse, midagi on seal näha. Siis võeti koeproovid ja öeldi, et eesnäärmevähk, teine staadium, keskmise agressiivsusega,” kirjeldas ta.

Diagnoos teda ei ehmatanud. “Esiteks juba sellepärast, et mul on geneetiline soodumus – mõlemad mu vanemad surid vähki. Aga ma ei ehmatanud väga selle peale. Surm ei lipsanud kohe silme eest läbi,” ütles Oja.

Ravi algas juulis. “Hakatakse tegema kiiritusravi, millest paranemise tõenäosus on selle staadiumis 96 protsenti. Ma muidugi arvestasin, et ma võin selle nelja protsendi sisse sattuda, aga ma käisin reedel arsti juures ja PSA tase oli ebanormaalselt madal, 0,06 ehk põhimõtteliselt puhas. Nii et kiiritusravi toimis nii nagu pidi,” ütles ta. Kiiritusravi kestis neli nädalat, kokku 20 korda.

Ravi ei olnud kerge, kuid Oja sõnul oli see vaeva väärt. “Mingit väsimust see ikka tekitab, aga selle nimel tasub kannatada, et sa tead, et sa saad terveks. Ma arvestan sellega, et see võib tagasi tulla, aga kindlasti mitte homme või ülehomme. Kui siis aastate pärast,” ütles ta.

Oja tõi välja, et sageli avastatakse eesnäärmevähk juhuslikult. “Arst ütles, et seda avastatakse enamjaolt nii, et mehed tulevad vereproovi andma mingil muul põhjusel, mitte, et nad tulevad PSA testi andma. Näiteks on vaja juhiloa jaoks tervisetõendit uuendada või on mõni muu põhjus ja tehakse see ka PSA test ja siis avastatakse,” selgitas ta.

Oja rõhutas, et Eestis on meeste sõeluuringutes osalemise protsent üks Euroopa madalamaid. Tema loo mõjul on ka mitmed tuttavad end kontrollima läinud. “Ma loodan, et selle jutu peale lähevad veel. Karta ei ole mitte midagi. Mitte midagi valusat ei ole,” sõnas ta.