Jalgpalliportaali Soccernet.ee peatoimetaja Raul Ojassaar rääkis Vikerraadio spordisaates “Spordipühapäev”, et oma debüüthooajal FC Flora 16. Eesti meistritiitlini juhendanud Konstantin Vassiljevi potentsiaal treenerina ilmnes juba aastaid tagasi.
36-mängulise hooaja kokkuvõttes kogus Flora 82 punkti. Hõbedaga leppima pidanud tiitlikaitsja Tallinna FCI Levadia jäi Florale alla kolme punktiga. Aasta aega tagasi oli Levadia saagiks Eesti meistriliigas 87 punkti. Pronksiduelli kasutas enda kasuks juba enne viimast vooru Nõmme Kalju. Kalju sai kokku 74 ning neljandaks jäänud Paide Linnameeskond 70 punkti. Florat juhtis peatreenerina Konstantin Vassiljev, kes lõpetas oma tegevmängija karjääri alles eelmise hooajaga.
Kui palju tuleks siis Flora edukas hooajas esile tõsta 41-aastase peatreeneri Konstantin Vassiljevi panust? “Spordipühapäev” uuris seda jalgpalliportaali Soccernet.ee peatoimetajalt Raul Ojassaarelt.
“Mõned treenerid, nagu Tarmo Rüütli, on öelnud, et “minu töö on siin hoolitseda selle eest, et ma midagi ära ei rikuks”. Vassiljev on peatreenerina noor ja roheline, aga teisest küljest on ta mängijana kogenud igasuguseid treenereid ja keskkondi. Sellest, et tal on treeneriainest, mäletan esimesi jutte juba 15 aasta tagusest ajast tagasi,” meenutas Ojassaar Vikerraadioga rääkides. “Koondisemängude järel oli ajakirjanikel lihtne võtta Vassiljev intervjueeritavaks, sest ta oskas mängu väga hästi sõnadesse panna, lahti mõtestada, olgugi, et eesti keel ei ole tema emakeel.”
“See, et ta on treenerina edukas, ei ole minu jaoks üllatus, aga samas me ei ole väga palju näinud treenereid, kes riputavad putsad varna ja on siis kohe treenerina edukad,” jätkas Ojassaar. “Martin Reim tegi seda, aga see oli ka juba 15 aastat tagasi. Väga suurt rolli mängivad ka Flora kogenud mängijad riietusruumis – Sergei Zenjov, Rauno Alliku, Rauno Sappinen, kes oskavad ja suudavad riietusruumi niimoodi manageerida, et Vassiljev ei pidanudki seda hooaja jooksul tegema.”
“Kui vaadata minu isiklikku ennustust, panin Kalju neljandaks ehk neist neljast tippklubist kõige nõrgemaks. Lõpuks olid nad väga korralikult mängus sees, aga eelkõige Levadia ja Paide on need meeskonnad, kes minu silmis ei mänginud oma taset välja,” sõnas Soccerneti peatoimetaja. “Levadia koosseis jäi meistritiitli järel stabiilseks, üksikud lahkujad. Mis seal salata, ka treeneripingil Curro Torres ei suutnud sellest meeskonnast maksimumi välja pigistada. Paberil tundus eelmisel hooajal, et Levadia on väga suur soosik, aga nibin-nabin suutsid viimase mänguni tiitliheitluses püsida. Ka Paide ootused olid suuremad, lõpuks tuli alles neljas koht. Ühest küljest on see läbikukkumine, aga teisest küljest pole nad kunagi varem jäänud võitjale nii väikese vahega alla.”
Narva Trans teenis liigas viienda, Pärnu Vaprus kuuenda ja selleks hooajaks taas kõrgliigasse tõusnud Harju Laagri tubli seitsmenda koha. Tartu Tammeka möödus viimase vooruga FC Kuressaarest – Saaremaa klubil tuleb oma kohta kaitsta nüüd üleminekumängudel.
Märgiline on aga, et kaks aastat tagasi Eesti kõrgliigas pronksmedali võitnud Tallinna Kalevil tuleb nüüd tippseltskonnaga hüvasti jätta. A Le Coq Premium liiga viimane ehk kümnes koht oli kokkuvõttes päris kindel – Kalev sai kokku 17 punkti, üheksas meeskond Kuressaare 11 punkti rohkem.
Mida fakt, et kahe aasta tagune pronksmedalist liigas viimaseks jääb, väiksemate klubide võimalustest ja jalgealusest kõneleb? Oma mõtteid jagab kümmekond aastat Premium liiga juhina töötanud Veiko Soo, kes selle hooaja teisest poolest on tagasi oma varasemas tööandjas Tartu Tammekas, kus täidab ürituste ja koostöösuhete juhi rolli.
“Kõik püüdlevad stabiilsuse poole, aga seda tagada on väga keeruline,” tõdes Soo. “Kalev on hea näide sellest, mis iseloomustab liiga viimast kahe-kolme aastat: alumise otsa vahed on pigem väikesed ja see sõltub paljudest asjaoludest. Tammeka oli eelmisel aastal pigem kindlalt viies, seekord sama meeskonna ja treeneriga kaheksas. Päevad pole vennad, marginaalid on väga väikesed.”
Viimastest hooaegadest toob Soo eristujana välja Pärnu Vapruse. “Neli aastat tagasi oli nende kõrgliigateekond vaevaline, nüüd on neil tugevad oma kasvandikud. Teine pool on ka klubiline, kogukonna pool. kuidas nad on uskunud, soovinud ja panustanud anda Pärnule lisaväärtust oma klubi – see on väga vinge, kõik peaks sinnapoole püüdlema,” ütles Soo.