Eesti koondise esiväravavaht Karl Jakob Hein ootab koduklubi Bremeni Werderi pingil mänguminuteid. Närib? Natuke ikka. Aga Hein teab, et see käib jalgpalluri elu juurde, ja on vaimu valmis pannud.
Pärast eelmist koondiseakent naasis ta Werderi juurde olukorras, kus oli kahes järjestikuses mängus Müncheni Bayerni ja St. Pauliga postide vahel seisnud. Ent Mio Backhausi selg sai terveks ning peatreeneri poolt esiväravahiks kuulutatud noor sakslane naasis väravasuule, kus on nüüd püsinud viimased neli mängu.
Peatreener Horst Steffen kuulutab seejuures avalikkuses pidevalt ja rõhutatult, et tema silmis on esikinnas Backhaus, tehku eestlane kui tahes häid partiisid. Kuidas Hein sellega toime tuleb, et kõik ei ole tema kätes?
Karl, kas kõik on praegu hästi? Vahepeal tuli Saksamaalt uudis, et said trennis palliga kõva obaduse ja jätsid trenni suisa pooleli.
Nagu näha, elus ja terve! Silmanägemine on korras ja kõik muu ka. Midagi hullu ei juhtunud. Seis on hea ja meeleolu on hea.
Kui raske on praeguse olukorraga leppimine sinu jaoks olnud?
Ega midagi. Tasapisi. Rutiin läheb edasi, treenin edasi. Hoian ennast kogu aeg valmis.
Kas vaimu teravana hoidmine nõuab teistsugust pingutust ka?
Kui sa ei ole rütmis, siis on muidugi natuke teistmoodi kui regulaarselt mängides. Mängutunnetus ja sellised asjad on ikka teistsugused. Aga teen trenni, annan maksimumi ja sellega endale eelduse valmis olla.
Senise praktika põhjal on ju valmisolek paigas olnud?
Ongi. Trennidel on ikkagi jalgpalluri karjääris suur osakaal. Seal peab maksimumi andma ning seal saad ka fookust ja mänguolukordi treenida. Seal laod põhja, et olla mängudeks valmis.
Kas väravavahitöö spetsiifika Saksamaal erineb sellest, mida kogesid Inglismaal ja Hispaanias?
Võib-olla mingisugused treeningrutiinid on teised, aga see on pigem igas klubis erinev. Ei ütleks, et ühte selgemat mustrit on. Veidi teistsugune käekiri küll, kui võrrelda Arsenali või Valladolidiga, aga mitte midagi kardinaalselt erinevat.
Kui sa viimati koondisest tagasi klubisse läksid, polnud teada, kas järgmist liigamängu alustad sina või alustab Backhaus. Kuidas see kommunikatsioon käis?
Läksin tagasi ja päev enne mängu öeldi, et mina ei mängi. Nii oligi.
Tavaliselt peatreenerid ei räägi nii avalikult sellest, kes on esiväravavaht. Horst Steffen seda Werderis ometigi teeb. Kui palju sa oled seda juttu pidanud õppima kõrvust mööda laskma?
Mina pean oma asjale keskenduma. Mida pärast otsustatakse, ei ole tihtipeale täielikult minu kontrolli all. Proovin lihtsalt endast oleneva ära teha trennides ja kõikjal mujal, kus ma ennast näidata saan. Otsustamise jätan nendele, kelle otsus see on. Treener ju lõpuks otsustab.
Kui sa Werderisse läksid, kas sulle presenteeriti olukorda samamoodi või on see tulnud teatava üllatusena?
(Hein muigab. Paus kannab.)
Ma siin … võib-olla liiga palju ei kommenteeri.
Sul on praegu Werderiga laenuleping hooaja lõpuni. Kas on reaalne, et praeguse olukorra jätkumisel liigud ikkagi talvises üleminekuaknas kuskile mujale?
Elu näitab. Jällegi … võib-olla kõlab nagu makilt, aga ega ma praegu ei saa muud teha kui anda koondise eest maksimumi. Siis lähen tagasi ja annan jälle trennides maksimumi. Nagu näha, siis ei tea kunagi, mida elu toob. Kogu aeg peab valmis olema.
Praegu sul on olnud hea seis, et sügis on olnud koondisepause täis ja seal saad vähemalt mängida. Nüüd koguneb koondis järgmist korda alles kevadel. Oled sa ette mõelnud, et pead nüüd vaimu eriti kõvasti valmis panema, sest võib-olla istud nädalast nädalasse pingil ja ootad oma võimalust?
Ausalt öeldes praegu ei ole. Ma olen seda viga juba teinud, et liiga kaugele ette mõelnud ja peas igasuguseid häid ja halvemaid stsenaariume kerinud. See on jälle jalgpalli osa – elada hetkes ja … jälle kõlab nagu makilt, aga anda maksimum.
Tulevikku me keegi ette ei näe. Keegi võib sinust ühel hetkel ees olla, treener midagi otsustada. Kõik need asjad ei ole jalgpallis uued. Seni mul pole niisuguseid asju väga palju ette tulnud, aga kõige sellega peab toime tulema. Ja mitte püssi põõsasse viskama! Midagi ju katki ei ole. Ptüi-ptüi-ptüi, tervis on ka korras.
Norrat suutsime kodumängus enam-vähem vaos hoida. Kuidas Erling Haalandiga Oslos hakkama saada ja mis temast väravavahi vaatenurgast nii raske vastase teeb?
Tema mitmekülgsus. Muidugi ka tema füüsilisus, mänguintelligents. Ta opereerib tipptasemel. Kiirus, jooksud liini taha … Ta lööb väravaid konstantselt ja eri moel, küll peaga kastis, siis üks ühele. Just see mitmekülgsus teeb hetkel temast maailma ühe parima ründaja.
Eesti peab MM-valiksarja viimase kohtumise neljapäeval, 13. novembril, kui Oslos Ullevaali staadionil kohtutakse Norraga. Mäng saab avavile Eesti aja järgi kell 19.00. Koondiseaasta viimane mäng toimub 18. novembril Limassolis, kus maavõistluses minnakse vastamisi Küprose koondisega.