Eestisse on tänavu tulnud töötama ligikaudu 6500 inimest niinimetatud kolmandatest riikidest. Lühiajalise töötamise lube on saanud kõige rohkem Ukraina kodanikud, järgnevad Moldova ja Usbekistan.
Valitsuse kehtestatud tänavune sisserände piirarv 1298 pole veel täis saanud. Siseministeeriumi andmetel oli eilse seisuga selles arvestuses välja antud 901 elamisluba, veel 99 taotlust oli menetluses.
Piirarvu arvestusse ei kuulu Euroopa Liidu kodanikud ja nende pereliikmed, USA, Suurbritannia ja Jaapani kodanikud ning rahvusvahelise kaitse taotlejad. Samuti ei kuulu piirarvu alla pere- ja õpiränne, õppejõuna tööle asumine, suurinvestorina tegutsemine ja töötamine tippspetsialistina.
Erandeid on veelgi, näiteks ei lähe sellesse arvestusse välismaalased, kellele antakse tähtajaline elamisluba lühiajaliseks ehk kuni aastapikkuseks töötamiseks.
“Tänavu on väljastatud pea 2000 elamisluba töötamiseks ja lühiajalise töötamise lube on antud pea 4500. Kokku on seega kolmandatest riikidest Eestisse tänavu tööle tulnud 6500 inimest,” ütles ERR-ile siseministeeriumi piirivalve ning rändepoliitika osakonna juhataja Janek Mägi.
Kõige rohkem oli lühiajalise töötamise lube tänavu esimese kaheksa kuu jooksul antud Ukraina kodanikele (1042). Järgnesid Moldova (648), Usbekistani (421), India (201) ja Gruusia (125) kodanikud.
Mägi ütles, et Ukraina ja Moldova kodanikud on selles arvestuses eesotsas püsinud viimased paar aastat. Muudatuse tõi Venemaa täiemahuline agressioonisõda Ukraina vastu. Venemaa ja Valgevene kodanikele enam töölube ei anta, Moldova (varem kolmandal kohal) ja Usbekistan (varem viiendal kohal) on kerkinud ülespoole.
Mägi lisas, et valdav osa lühiajaliste lubadega Ukraina ja Moldova kodanikke töötab ehituses, valdkonniti järgnevad põllumajandus ja töötlev tööstus.
“Kui vaatame Usbekistani kodanikke, siis 37 protsenti neist töötab ehitussektoris, 22 protsenti töötlevas tööstuses ja 21 protsenti veonduses ja laonduses. Usbeki kodanike arv meie tööturul ei ole tõusnud. 2021. aastal töötas meil 1200 Usbekistani kodanikku, käesoleval aastal on neid kuussada. Usbekistanist pärit töötajate tippaasta oli 2022, siis oli meil registreeritud koguni 2800 usbeki lühiajaline töötamine,” ütles Mägi.
Tööandjate keskliidu tööturu töörühma juht Ain Käpp ütles, et ühelt poolt on praegu Eestis paljudes sektorites puudu oskustööjõust, teisalt on aga kohalike inimeste seast üha raskem leida väga lihtsa töö tegijaid.
“Välistööjõudu soovivad päris paljud, väga tihti metalli- ja ehitussektor, samamoodi ka põllumajandus, majutus ja toitlustus. Demograafia poole pealt vaadates läheb meil igal aastal tööjõuturult ära umbes 6000 inimest. Tahame me seda või ei taha, me peame mõtlema, kuidas ja kellega neid inimesi asendada,” ütles Käpp.
Põllumajandus-kaubanduskoja põllumajanduspoliitika juhi Ants-Hannes Viira sõnul vajab põllumajandus välistööjõudu, kuna tööturul üldiselt on hõivatute arv väga kõrgel tasemel ja maapiirkondades napib inimesi, kes oleks valmis põllumajanduses töötama.
“Välistööjõu osakaal põllumajanduses varieerub tegevusalati. Kõige rohkem on välistööjõudu ilmselt loomakasvatuses, piimafarmides; mõnes ettevõttes ei ole välistööjõudu üldse, mõnes moodustab selle osa kuni 30 protsenti. Teraviljakasvatuses on välistööjõudu vähem. Hooajatööjõudu on muidugi aiandussektoris, kus käib hooajaline istutamine ja saagikoristus. Ukrainlasi töötas Eesti põllumajanduses ka enne täiemahulise sõja puhkemist, nüüd kui meil elab arvukalt sõjapõgenikke, on kasvanud ka nende osa põllumajanduses,” rääkis Viira ERR-ile.