Septembris peatus Eesti majutusettevõtetes 288 000 turisti, keda oli neli protsenti rohkem kui aasta varem, kuid Soome turistide arv vähenes viiendat kuud järjest, teatas statistikaamet. Hotellid ise ütlevad, et täitumus on küll veidi kõrgem, kuid toad müüdi madalama hinnaga ning kasvavad kulud söövad ära üha suurema osa kasumist.
Septembris külastas Eesti majutusettevõtteid 157 000 välis- ja 131 000 siseturisti. Välisturiste peatus septembris Eesti majutusettevõtetes veidi rohkem kui siseturiste ehk 55 protsenti kõigist majutuskohtades majutatud turistidest.
Statistikaameti juhtivanalüütiku Helga Laurmaa sõnul on välisturistide arv sel aastal kasvanud enamikel kuudel.
“Samas pandeemiaeelsele tasemele jäi välisturistide arv endiselt alla,” selgitas Laurmaa.
“Üle kolme kuu suurenes ka siseturistide arv. Mulluse septembriga võrreldes oli siseturiste viis protsenti võrra rohkem ja nii ületas nende arv pandeemiaeelse 2019. aasta septembri taset ligi neljandiku võrra,” lisas Laurmaa.
Soomest saabus septembris Eestisse 43 000 turisti ning nad moodustasid 27 protsenti kõigist majutuskohtades peatunud välisturistidest.
“Ehkki Soome turiste oli kõige rohkem, vähenes nende arv aasta võrdluses viiendat kuud järjest, septembris viie protsendi võrra,” kommenteeris Laurmaa.
Lätist saabus ligi 19 000 (12 protsenti) ja Saksamaalt ligi 15 000 (üheksa protsenti) turisti. Lätist ja Saksamaalt saabunud turiste oli aasta võrdluses vastavalt seitse protsenti ja üheksa protsenti rohkem.
Välis- ja siseturiste leiab jätkuvalt enim Harjumaalt
Majutatud välisturistidest 75 protsenti olid septembris Eestis puhkusereisil ning 19 protsenti tööreisil.
Välisturistidest 74 protsenti valis ööbimiseks Harju maakonna, järgnesid Pärnu maakond (10 protsenti), Tartu maakond (seitse protsenti) ja Saare maakond (kolm protsenti). Ida-Viru maakonnas peatus kaks protsenti välisturistidest.
Majutuskohtades peatunud 131 000 siseturistist olid 70 protsenti puhkuse- ja 22 protsenti tööreisil. Kõige rohkem ööbiti Harjumaal (34 protsenti), järgnesid Pärnumaa (12 protsenti), Ida-Viru- ja Tartumaa (kummaski 10 protsenti) ning Saaremaa (üheksa protsenti).
Majutushinnad aastaga ei tõusnud
Septembris sai peatuda 1061 majutuskohas ning täidetud oli 45 protsenti tubadest.
Ööpäev maksis majutusettevõttes keskmiselt 50 eurot inimese kohta, mis on sama hind nagu 2024. aasta septembris.
Harju maakonnas maksis üks ööpäev inimese kohta 56 eurot, Tartu maakonnas 46 eurot, Ida-Viru, Saare ja Võru maakonnas maakonnas 45 ja Pärnu maakonnas 42 eurot.
Hotellide ja restoranide liit: asi on halb
Eesti Hotellide ja Restoranide Liit (EHRL) teatas septembri näitajaid kommenteerides, et sügiskuud on olnud hotellidele ja restoranidele keerulised – turistide arvu kasv on endiselt liiga mõõdukas, et oleks võimalik järjest kasvavate kuludega koos ka piisavalt kasumlik olla.
“Hotellitubade keskmine hind oli septembris ja oktoobris madalam kui eelmisel aastal samal ajal 2025. aasta alguses tõusnud majutusteenuse käibemaks avaldab mõju, sest seda ei õnnestu kanda hindadesse ja see tuleb ettevõtetel ise kanda,” märkis liit.
Restoranisektorile annab eriti tunda ka toitlusteenuse pakkujatele kehtima hakanud üldine 24 protsendi suurune käibemaksumäär, lisas EHRL.
“Sügisel on turg madalhooajale kohaselt jahenenud. Väliskülalisi on vähem, siseturistid on muutunud hinnatundlikumaks ning majandusolukord sunnib ettevõtjatel kulutusi vähendama,” ütles liidu tegevjuht Külli Kraner.
“Hotellide täitumus on küll veidi kõrgem, kuid toad müüdi keskmiselt madalama hinnaga, ning kasvavad kulud söövad ära üha suurema osa kasumist. Eriti annab täitumuse langus kahel esimesel sügiskuul tunda väljaspool Tallinna, kus üllatuslikult oli septembrikuu koguni märgatavalt halvem kuu kui tavapäraselt,” lisas ta.
Kokkuvõttes teenisid hotellid iga saadaoleva toa kohta kuus protsenti vähem kui2024. aastal septembris ja oktoobris.
“Tulemuseks on see, et kuigi hotellid töötavad edasi, jääb neile kasumit kätte väga vähe või üldse mitte. On ka teated sulgemistest,” ütles Kraner. “Tegu ei ole üksikute kuude näidetega, vaid laiemalt süveneva trendiga. Sektoril on vähe puhvreid, kulud on püsinud kõrged ja tarbijate kindlustunne pole taastunud. See väljendub muu hulgas ka spaade ja restoranide külastatavuse vähenemises.”
“Oleme toitlustusteenuse käibemaksu määra osas teisel kohal Euroopa Liidus. See tähendab, et meil maksab klient käibemaksuna restoranist lahkudes 24 protsenti, kuid näiteks Soomes 14 ja Hollandis üheksa, Saksamaal peatselt seitse protsenti. Siia see restoranide pikaajaline konkurentsvõime kaob: kui teiste riikide restoraniettevõtjad saavad madalama maksukoormuse toel investeerida uutesse maitsetesse, teenusekvaliteeti ja töötajate arengusse, siis Eesti restoranid peavad keskenduma eelkõige ellujäämisele ja kulude kokkuhoiule,” kirjeldas olukorda Kraner.