Üle seitsmekümne aasta kestnud karjääri jooksul kogus Nakadai rohkem kui sada filmirolli ning tema loominguline pärand on kui ülevaade Jaapani 20. sajandi teise poole kinoklassikast. Ta töötas koos selliste meistritega nagu Hiroshi Teshigahara, Mikio Naruse ja Kon Ichikawa. Ehkki filmilinal erakordselt viljakas, pidas Nakadai end eelkõige teatriinimeseks ning keeldus kunagi ühegi stuudioga püsilepingut sõlmimast, et säilitada loominguline vabadus ja võimalus teha koostööd erinevate režissööridega.
Motohisa Nakadai sündis 13. detsembril 1932 Tokyos neljast lapsest teisena. Ta kasvas üles Chibas, kus tema isa töötas bussijuhina kuni oma surmani 1941. aastal. Pärast seda kolis pere Aoyamasse. Noore mehena asus Nakadai õppima näitlemist Haiyuza teatrikoolis.
Tema üks esimesi suuremaid ekraanilugusid oli väike, krediteerimata roll vangina Kobayashi 1953. aasta draamas «The Thick-Walled Room», mis tähistas pika koostöö algust – see kestis kolm aastakümmet ja tõi kaasa sellised filmid nagu «Samurai Rebellion» ja «Kwaidan».
Tatsuya Nakadai 1980. aasta eepilises sõjafilmis “Kagemusha”. Foto: Copyright (c) Mary Evans Picture Library 2013/Scanpix
Lääne vaatajale on Nakadai ehk kõige tuttavam Kurosawa 1985. aasta eeposest «Ran», mille tegevus toimub sõdivate riikide ajastul ja mis põhineb Shakespeare’i «Kuningas Leari» motiividel. Film tõi Kurosawale tema ainsa parima režissööri Oscari nominatsiooni. Tol ajal alles viiekümnendates, kehastas Nakadai vananevat sõjapealikku, kelle välimus ja olek olid viimistletud kummitusliku täpsusega.
Nakadai oli samuraifilmide ehk chanbara-žanri keskne kuju, mängides peaosa paljudes selle ajastu ikoonilistes teostes. Tema roll Kobayashi eksistentsiaalses meistriteoses «Harakiri» ning Kihachi Okamoto humoorikas «Kill!» on saanud žanri klassikaks. Ta astus kaks korda vastamisi Toshiro Mifunega – esmalt relvastatud kurikaelana filmis «Yojimbo» (1961) ja seejärel auahne samuraivastasena filmis «Sanjuro» (1962), mille finaal on üks 1960. aastate Jaapani kino meeldejäävamaid surmastseene. Need rollid järgnesid tema läbimurdvaile osatäitmistele Kobayashi kolmandikus «Inimese seisund», kus ta mängis patsifisti, kes peab taluma Jaapani libisemist totalitarismi Teise maailmasõja eel.