Hiina süsinikdioksiidi (CO2) heitkogused jäid kolmandas kvartalis samale tasemele kui aasta tagasi, millega Hiina CO2 emissioonid on püsinud nüüdseks juba 18 kuud muutumatuna või isegi vähenenud, selgus kliimaväljaandele Carbon Brief koostatud analüüsist.
Helsingi Energia ja Puhta Õhu Uurimiskeskuse teaduri Lauri Myllyvirta koostatud analüüs näitas, et trend, mis algas 2024. aasta märtsis, tähendab, et CO2 heitkogused võivad sel aastal langeda, kui aasta lõpus järsku tõusu ei toimu, vahendas uudisteagentuur Reuters.
Varasema Carbon Briefi analüüsi kohaselt suurenes Hiina CO2 emissioon 2024. aastal 0,8 protsenti pärast pandeemiajärgset taastumist aasta alguses.
Valitsus lubas septembris piirata oma süsinikdioksiidi heitkoguseid 2030. aastaks ja vähendada neid 2035. aastaks 7–10 protsenti võrreldes tiputasemega.
See oli Hiina esimene heitkoguste vähendamise lubadus, kuigi kärbete ulatus jäi laiematest ootustest väiksemaks. Euroopa Liidu kliimavolinik nimetas seda pettumust valmistavaks.
USA taganemine rahvusvahelistest kliimakokkulepetest president Donald Trumpi juhtimisel on loonud Hiinale võimaluse selles küsimuses suuremat rolli mängida, sealhulgas esmaspäeval alanud ÜRO kliimatippkohtumisel COP30 Brasiilias.
Hiina 2025. aasta kolmanda kvartali heitkoguste püsimine samal tasemel toimus ajal, kui riigi keemiatööstuse kasvavad heitkogused kompenseerisid mujal toimunud langust või samaks jäämist.
Analüüsi kohaselt langesid transpordi heitkogused viis protsenti ja energeetikasektori heitkogused püsisid kolmandas kvartalis muutumatuna, isegi kui elektrienergia nõudlus kasvas 6,1 protsenti.
Tuule-, päikese-, tuuma- ja hüdroenergiast toodetud elektrienergia kattis umbes 90 protsenti sellest nõudluse kasvust. Gaasiküttel toodetud elektri osakaal vähendas söest toodetud elektri osakaalu.
Kuid keemiatööstuse kasv hoidis heitkoguste üldist langust. Plasti tootmine kasvas jaanuarist septembrini aastaga 12 protsenti, mida ajendas toidu kohaletoimetamise ja e-kaubanduse tekitatud plasti nõudluse kasv siseturul. Analüüsi kohaselt on Hiina vastuseks kaubandussõjale USA-ga suurendanud ka polüetüleeni, mis on kõige laialdasemalt kasutatav plasttüüp, kodumaist tootmist.
Valitsus on julgustanud ka rafineerimistehaseid üle minema keemiatööstusele, et kompenseerida transpordikütuse nõudluse langust laialdase ülemineku ajal elektriautodele.