Eesti Olümpiakomitee peasekretäri Kristo Tohveri sõnul ei ole tõenäoline, et planeeritav multifunktsionaalne suurhall valmiks 2029. aastal Tallinnas toimuvaks korvpalli EM-finaalturniiriks.
Tallinn tegi kultuuriministeeriumile ja Eesti Olümpiakomiteele ettepaneku rajada multifunktsionaalne suurhall Ülemiste kaubajaama territooriumile, kus on piisavalt ruumi nii hallile kui ka ümbritsevale avalikule ruumile. Tallinna linnapea Jevgeni Ossinovski ütles, et kui riik suudab langetada otsuse lähikuudel, on võimalik hall valmis ehitada 2029. aasta korvpalli EM-finaalturniiriks.
EOK peasekretäri Kristo Tohveri sõnul ei ole siiski tõenäoline, et planeeritava multihalliga nelja aasta pärast arvestada saaks. “2029. aasta korvpalli EM on meil juba olemas, meil ei ole selleks vaja seda halli ehitada ja saame EM-i tehtud ka praegu olemasoleva Unibet Arenaga,” tõdes Tohver Vikerraadioga rääkides.
“See tööplaan, mis meil on, selleks valmis ei ole. Selleks peab toimuma väga suur paradigmamuudatus riigi rahastuses ja ma ei näe, nähes, kui keeruline oli riigieelarve kokkupanek, ka selle väikese lisaraha saamine Team Estoniale, et see võiks juhtuda. See ei ole lõppude lõpuks meie volitus sellest rääkida või seda otsustada, seda tehakse mujal ja meie käitume vastavalt sellele, mis juhised saame riigi käest,” lisas ta.
“Meil on täna koalitsioonileppes kirjas, et multihall kui selline võiks tulla. Praegu ei ole rahastusotsust, vaid on nägemus, kuidas see raha võiks hakata tekkima läbi loodava meetme, mis tekiks riiklike spordiobjektide rahastamiseks,” kommenteeris Tohver. “Meie eesmärk on aastaks 2026 panna kokku konkreetne lähteülesanne selle multihalli jaoks ning aastaks 2027 jõuda äriplaanini. Käivad ettevalmistavad analüüsid, kaardistame võimalikke asukohti. Neid kohti on välja pakutud ka Tartus ja Tallinna ümbruse lähivaldades. Meie ülesanne on kaardistada praegu võimalikud asukohad, halli suurus, spordialade ja teiste osapoolte vajadused, lähiriikide kogemused ja ka konkurentsisituatsioon. Kui oleme selle ära teinud, saame välja kuulutada äriplaani hanke.”
“Me ei näe praegu, et riigieelarves oleks raha enne selle võimaliku lisaraha laekumist, et selle halli projektiga hakata pihta koheselt, aga kui see muutub, oleme valmis protsessi kiirendama. Reaalne lahendus on aga see ajagraafik, mis meil ees on,” tõdes Tohver.
EOK peasekretär möönas, et linnavõimu ettepanekut võib vaadata ka läbi eesootavate kohalike omavalitsuse valimiste spektri. “Eks ikka enne valimisi räägitakse sellest, mis on visioonid, kuhu tahetakse jõuda. Mina vaataks seda sellest punktist, et tänane Tallinna linnavõim näeb, et see on oluline asi ja sinna võiks panustada. Ma natuke kahtlen selles ajaraamis, aga ajaraam saab muutuda, kui muutuvad rahastusotsused,” sõnas Tohver.
“Tasub välja tuua, et kui vaatame mudeleid, kuidas tehakse seda tüüpi lahendusi Euroopas, on need nn public–private partnership (PPP), ehk toimub mingisugune koostöö erasektori ja riigi või munitsipaalüksuste vahel. Saan aru, et seda ei olnud selles konkreetses plaanis hetkel ette nähtud, aga see on kindlasti üks mudel, mida meie peame äriplaanis arvestama – kas on mõeldav, et riik või linn katab selle täies mahus ise, või peame saama kaasata ka erasektori ja mis siis meelitaks neid kaasa tulema,” lõpetas Tohver.