Vikerraadio saatesarjas “Harri Tiido taustajutud” on seekord vaatluse all kriitilised maavarad. USA relvasüsteemides ja seotud infrastruktuuris vajaminevatest pooljuhtkomponentidest on seni olnud 40 protsenti pärit Hiinast ning mõne elektroonikakomponendi osas on Hiinal täiesti domineeriv seisund, märgib Tiido.
Kui USA president Donald Trump oktoobri lõpul Hiina liidrid Xi Jinpingiga kohtus, oli üks selle kohtumise tulemus Hiina ajutine loobumine kriitiliste maavarade ekspordipiiranguist. Esialgu on tegemist vaid suulise kokkuleppega ja võimalik, et midagi jäeti ka aprilliks kavandatud Trumpi ja Xi kohtumisele.
Kriitiliste maavarade teema on endiselt kuum, mida on näha ka meie meedias ilmunud artiklitest. Hiina on endiselt monopoolses seisundis nii haruldaste mineraalide tootmise kui ka nende rafineerimise osas. Maagist on Hiina osakaal kuni 70 protsenti ja rikastatud toodangust umbes 90 protsenti, mõne mineraali osas aga kuni 99 protsenti. Suurim osakaal on Hiinal näiteks galliumi ja grafiidi osas, kuid ka mangaani ja haruldaste muldmetallide toodangus.
See olukord on pannud end liigutama ka lääne valitsused. Euroopa Liidu sõltuvus 17 haruldase muldmetalli osas Hiinast on 99 protsenti ja neist metallidest toodetud püsimagnetite osas 98 protsenti. Sellest tulenevalt võttis Euroopa Liit kaks aastat tagasi vastu kriitiliste toorainete akti, kuid areng on olnud aeglane.
Tänavu kuulutas Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen välja tegevuskava toorainetarnete tagamiseks. Välja olevat valitud strateegilised projektid nii Euroopa Liidu sees kui ka sellest väljaspool sihiga lühendada nende käivitamist tavakohastelt 10–15 aastalt. Kui palju, ei ole aga teada. Eraldi probleem on tulevase toodangu hind. Kuni ettevõtetel on võimalik osta odavamat kaupa Hiinast, ei pruugi nad Euroopa toodangu poole vaadatagi.
Hiina hinnadumpingu kogemus on läänel olemas, kui omal ajal suleti Californias asuv Mountain Passi kaevandus. Põhjuseks oli ka kaevandamise keskkonnamõju, kuid peamiselt siiski see, et Hiina kasvatas toodangut ja lõi hinna alla.
Ameeriklased on siiski kaevanduse uuesti tööle saanud ja omanikfirma MP Materials alustas sellest ka püsimagnetite tootmist Texase osariigis. Üks Austraalia kompanii omandas Mountain Passi läheduses teise leiukoha, Colosseumi, mille toodangut on kavas samuti USA-s rikastama hakata. Mountain Passi puhul oli selle taaskäivitamisel probleem, et kaasati Hiina firma Shenghe Resources. Nimelt tarniti maak Hiinasse, seal see rikastati ja tarniti siis tagasi USA-sse. Tänavu olukord muutus, kui Hiina kehtestas kaubanduspiirangud.
USA firma lõpetas koostöö hiinlastega, minnes üle kohapeal maagi töötlemisele ja müües tulemust Jaapanisse ning Lõuna-Koreasse. Praeguseks on investeeritud üle miljardi dollari täielikult kodumaise varustusahela loomiseks.
USA kaevanduse maak olla oma 7–8-protsendilise muldmetallide kontsentratsiooniga maailma rikkalikumaid. Kuid arvestada tuleb tõika, et maagi töötlemine tähendab keerulist keemilist protsessi, mistõttu ongi globaalne tootmine seni keskendunud vähestesse riikidesse. Maagist annab Mountain Passi kaevandus ligi 20 protsenti maailma kogutoodangust.
USA puhul on veel mõni areng, mis on suunatud Hiina mõju vähendamisele. Nimelt otsustas Pentagon hakata osanikuks Mountain Passi ja sellega seotud magnetitehase omanikfirmas, mis otsustas rajada ka teise magnetite tehase. Tööle peaks see hakkama 2028. aastal ja kasvatama MP Materialsi magnetite toodangu 10 000 tonnini aastas. Ettevõtte jaoks on Pentagoni osalus eriti tähtis seetõttu, et kaitseametkond kohustus ostma kogu uue tehase toodangu 10 aasta vältel ja seda kokkulepitud hinnaga. Risk, et Hiina toodangu turult odavate hindadega välja tõrjub, on seega maandatud.
Tähtis on ka varem mainitud Austraalia firma osalus, kuna Austraalia on maailma suuruselt neljas haruldaste muldmetallide tootja. USA on teisel, Myanmar kolmandal kohal ja liider on endiselt Hiina.
“USA ja Austraalia sõlmisid hiljuti valitsuste tasandil kokkuleppe ühisteks haruldaste mineraalide projektideks.”
Hiina eelis on selleski, et sealsed keskkonnanõuded maagi kaevandamisel ja töötlemisel on leebemad kui läänemaades, kus kaevandust või tootmist on tihti kohaliku elanikkonna vastuseisu või rangete keskkonnanõuete tõttu keeruline alustada. USA ja Austraalia sõlmisid hiljuti valitsuste tasandil kokkuleppe ühisteks haruldaste mineraalide projektideks.
Hiina puhul tasub märkida ka tema laiemat domineerimist niinimetatud elektroonilises ökosüsteemis. Näiteks USA relvasüsteemides ja seotud infrastruktuuris vajaminevatest pooljuhtkomponentidest on seni olnud 40 protsenti pärit Hiinast. Mõne elektroonikakomponendi osas on Hiinal täiesti domineeriv seisund, näiteks vedelkristallekraanid, millele 90 protsenti USA sõjalistest süsteemidest tuginevad.
Kogu eelnenud jutt on seotud ka Eestiga. Sillamäel paiknev ja Kanada Neo Perfomance Materials korporatsioonile kuuluv tehas on Euroopas unikaalne, nagu ka sama firma septembris avatud püsimagnetite tehas Narvas. Kaks tehast on omavahel seotud, Sillamäel rafineeritakse maaki ja Narvas kasutatakse seda.
Rääkisin asjast ühe tuttavaga, kel minevikust selleteemaline kogemus. Tema sõnul oli Silmet nõukaajal üks kahest haruldaste mineraalidega tegelevast tehasest, teine oli Kasahstanis. Maaki saadi varem paljuski Venemaalt, kuid praegu peaks enamus tulema vist Austraaliast.
Kuna tegemist oli tol ajal nii-öelda kombinaadiga, oli selles mitu tsehhi. Neist ühes toodeti mingis koguses ka magneteid ja ilmselt kasutabki omanikfirma just sealt pärit tehnoloogiat, eraldades selle tootmise omaette tehaseks.
Euroopa ulatuses ei saa kummagi tehase tähtsust alahinnata. Nagu meedias juba jutuks olnud, toodab Silmet näiteks nioobiumi kuni 30 tonni kuus ja tantaali kuus tonni. Näib väike hulk, kuid väidetavalt tuleb maailmas vaja minevast nioobiumist kuni 20 protsenti ja tantaalist kümnendik Silmetist. Lisaks on sealt pärit ka 2–3 protsenti maailma haruldaste muldmetallide toodangust. Pole vist liialdus öelda, et need kaks tehast Sillamäel ja Narvas on Eestile ka iselaadne julgeolekutagatis. Lääneriikidel on sügav huvi tagada, et see tootmine oleks turvalises keskkonnas ega langeks näiteks Venemaa kätte.
Viited lugemishuvilistele