Laulja, helilooja ja koorijuht Kadri Hunt rääkis saates “Heli nälg”, et tema elus on väga paljud asjad ise lahti rullunud ja muusika on tema elamise vorm. Hunt meenutas, et esimest korda sai ta 50 rubla palka, kui nad “Entel-tenteli” laululastega muusikafilmi “Hei, kelgule” tegid.
Kadri Hunt laulis end tuntuks telesaates “Entel-tentel”, esitades isa kirjutatud laulu, mis oli pühendatud emale.
“Muusika on kogu elu olnud minu elamise vorm. Lasteaiakohti ei olnud, päeval olin emaga koolis, ta oli kooliõpetaja, õhtuti käisin proovides kaasas. Saan väga hästi aru keskaegsest selli ja õpipoisi süsteemist. Kui lapsed ikkagi jõlguvad vanemate töö juures kaasas, kui olid näiteks hea sadulsepp või velsker, siis laps saab juba väikesest peast ameti selgeks,” tõi Hunt välja.
Hundi sõnul on ta kõike seda, mida lapsena nägi. “Küll ema etenduste lavastamist, küll proovimist, muusika tegemist ja seadmist. Seda kõike ma olen ise elu jooksul nüüd tarvitanud. See oli minu jaoks tore mängukeskkond.”
Laste muusikakoolis õppis Hunt klaverit, aga pärast seda, kui ta käel tekkis luuümbrise põletik, tuli õpingud pooleli jätta. “Olin 6. klassis ja mul hakkas just hästi välja tulema, enne seda ma ei viitsinud väga usinalt harjutada,” meenutas Hunt.
Inglise keele õpetaja innustusel hakkas Hunt kitarri mängima ja nad tegid tükk aega kantrimuusikabändi. “Sain endale lõpuks kitarri, mille elu lõppes Helsingis pillipoe prügikastis, sest Eestisse ei saanud ju nõukogude ajal mingeid pille tuua. Kui käisime ansambel Elektra ajal Soomes, siis Agu Tammeorg tahtis saada endale Gibson kitarri, pillipoes oli kõik kokku lepitud, oli vaja viia kitarr ja tuua kitarr. Minu kitarr läks Soome ja Tammeoru oma tuli sealt tagasi,” meenutas Hunt. “Ma ohverdasin oma kitarri õilsa eesmärgi nimel.”
Kadri Hunt esineb Kalevi spordihallis aastal 1968 Autor/allikas: Kadri Hundi erakogu
Hunt meenutas, millal ta esimest korda muusika tegemise eest raha sai. “”Entel-tenteli” lapsed kutsuti salvestama muusikafilmi “Hei, kelgule” kus olid Arne Oidi laulud. Laulsime lood linti ja talvel võeti mind kolmeks päevaks koolist ära, saime lumes möllata ja nalja teha ja väga vahva oli. Selle kolme päeva eest sain 50 rubla, mis oli uskumatult suur summa, natuke pandi juurde ja selle eest sain uue jalgratta osta. See oli natuke vähem, kui tolleaegne normaalne kuupalk,” meenutas Hunt.
Konservatooriumi läks Hunt õppima koorijuhtimist. “Mu isa oli ka õppinud koorijuhtimist. Minu esimene dirigeerimisõpetaja oli Tiia-Ester Loitme, kes õpetas mulle 7. keskkoolis laulmist ja oli mu isaga hea tuttav.”
“Minu elus on väga paljud asjad ise lahti rullunud. Mul on vahel ainult valida, kas minna ühele poole või teisele poole. Laste õpetamine algas mul juba siis, kui ma olin ise veel koolinoor, sest mu ema oli õpetaja. Pidin käima emal abiks, sest ta tegi oma klassidega igasuguseid muusikalisi etendusi. Kodunt saadud harjumus. Ühel hetkel helistas Vikerraadio peatoimetaja Riina Rõõmus ja küsis, kas tahaksin tulla raadiosse lauluansambleid juhatama. Kuna tahtsime laulupeole minna, pidime tegema koori,” meenutas Hunt Eesti Raadio laulustuudio asutamist. “Raadios ongi meil praegu neli erineva astmega koori.”
Muusikaliselt on Hunt enda sõnul kõigesööja. “Olen ka ise teinud kõikvõimalikku erinevat muusikat. Ainult tehnomuusika ja räpiga pole veel tegelenud,”ütles Hunt, kes lisaks dirigeerimisele ka ise annab kontserte.
Vox Clamantise ridades on Hunt laulnud juba paarkümmend aastat, samuti lööb kaasa ansamblis “Heinavanker”, mis on rahvakoraalidele pühendunud.
“Ma ei oskagi midagi muud, ainult muusikat teha,” muheles Hunt. “Mul ei ole ühtegi suurt hobi muusika tegemise kõrval. Muusika võtab kogu mu aja. Lisaks kaks toredat lapselast.”
Kadri Hunt Autor/allikas: Anna Aurelia Minev/ERR