Rahvusringhäälingu seadus on olnud jõus alates 2007. aastast, kui rahvusringhääling ühendorganisatsioonina loodi. Nüüd on seaduse uuendamine jõudnud olulisse punkti, sest kultuuriministeerium on algatanud kooskõlastusringi ministeeriumide ja asjasse puutuvate organisatsioonidega.
“Enne kui eelnõuni minna, tuleksin korraks ikkagi selle laiema meediapildi juurde tagasi, sest need on omavahel seotud. Eesti Rahvusringhäälingu seadus on väga otseselt seotud päris mitme teise seadusega, millel on rahvusringhäälingule väga oluline mõju. Paralleelselt on kooskõlastusringile praegu minemas meediateenuste seaduse muutmise ja teiste sellest tulenevate seaduste muutmise seaduseelnõu, mis põhineb Euroopa meediavabaduse määruse rakendamisel Eestis,” rääkis Jõesaar.
Lisaks on taustal veel hädaolukorra seadus, mis on juba andnud Eesti Rahvusringhäälingule eristatuudi ehk siis elutähtsa teenuse osutaja rolli.
“Nii et neid tegureid, mis on rahvusringhäälingu ümber selles regulatiivses maastikus, on mitmeid, ja Eesti Rahvusringhääling on üks osa sellest mosaiigist. Mitmed huvigruppide ootused ja ka võib-olla ootuste mittetäitumisest tingitud pinged Eesti Rahvusringhäälingu seadusega, on leidnud leevendust mõnes teises seaduses,” lausus Jõesaar.
Jõesaar kirjeldas, et kui ministeerium alustas eelnõu protsessi, siis päris mitmel korral käisid koos eri valdkondade eksperdid, kes sõnastasid ootusi tulevasele rahvusringhäälingu seadusele ja sellele, mida rahvusringhääling tegema peaks.
“Üheks selliseks ootuseks oli, et rahvusringhääling peaks ennast kokku tõmbama: rahvusringhäälingut on liiga palju, ta teeb liiga paljusid asju ja on ka valedes kohtades, eelkõige ei tohiks rahvusringhääling pakkuda originaalsisu online-platvormidel, mobiilirakendustes ja nii edasi. Selle ootuse põhjenduseks oli väide, justkui piiraks rahvusringhäälingu tegevus erameedia sissetulekuid,” rääkis Jõesaar.
“Teiselt poolt positiivse nägemusena nähti, et rahvusringhääling peaks olema palju suurem, tegema palju rohkem, pakkuma palju enam programmi, hoolitsema palju enam väiksemate kõrvalejäetud sihtgruppide eest, rääkima nende eest. Lisaks peaks seal olema siis ka mäluasutuse funktsioon, mis osaliselt juba praegu on ja veel lisaks peaks rahvusringhääling olema täiendatud ka teadusasutuse funktsiooniga,” lisas Jõesaar.
“Lisades juurde poliitilise dimensiooni ehk mis on kogu aeg olnud ja mida ikka aeg-ajalt ette heidetakse rahvusringhäälingule, milleks on poliitilise sõltumatuse puudumine, millele küll ei ole ühegi uuringuga faktipõhist tõestust siiamaale tulnud,” sõnas ekspert.
Jõesaar ütles, et kompromiss kõigi nende ootuste vahel on realiseerunud erameedia poolt vaadates natuke laiemalt: meediateenuste seaduse muutmisega riik liberaliseerib meediaturgu üsna oluliselt.
Jõesaare sõnul on eelnõuga väga selgelt välja öeldud ja jälgitud ka Euroopa trende. “Ehk et kui me räägime avalik-õiguslikust meediateenusest, siis ammu enam ei räägita raadiost või televisioonist ainuüksi, vaid räägitakse avalik-õiguslikust meediast. Ja teades meediatarbimise muutust, siis avalik-õigusliku teenuse pakkumine online’is on üks väga oluline asi, ja see on eelnõus väga selgelt välja toodud, et tagada rahvusringhäälingu olemuslik ülesanne teenida kõiki elanikkonna kihte ja gruppe. Sest kui me jääme ainult televisiooni ja raadio juurde, siis me lõikame ära väga suure osa inimesi, kes neid meediume enam ei tarbi ehk siis noorema kasutajaskonna,” rääkis Jõesaar.
“Seega on väga selgelt välja öeldud, et rahvusringhäälingu senine tegevus, mis on tehtud, on olnud seaduslik, ja saab olema ka seaduslik,” lausus Jõesaar.
Erameedialiit esitas viis aastat tagasi Euroopa Komisjonile kaebuse, et rahvusringhääling on hakanud liiga palju tegutsema veebis, kuigi tegelikult tema raha peaks minema raadio- ja telesaadetele, ja see on ebaseaduslik ja põhjendamatu riigi abi.
Uus seadus Jõesaare sõnul seda olukorda ei muuda, sest kaebus on tänasele päevale ehk et see on esitatud viis aastat tagasi.
“Eesti riik on mitmel korral tõendanud Euroopa Komisjonile ja selgitanud, kuidas Eesti Rahvusringhääling on toiminud, ära näidanud selle seaduslikkuse alused. Ei tea, millal Euroopa masinavärk jõuab lõpliku otsuseni, kas ta algatab menetlust. Siis alles hakatakse uurima, kas on olnud tegemist ebaseadusliku riigiabi kasutamisega või mitte,” selgitas Jõesaar.
Rahastust määrab nelja-aastane raamleping
Teine suurem muudatus eelnõus on rahvusringhäälingu rahastusmudeli muutus.
“Esialgne soov oli selle eelnõuga välja tulla juba kaks aastat tagasi. Pärast konsultatsioone sihtrühmadega jäi see eelnõu seisma ja ootama Euroopa meediavabaduse määruse rakendumist, see rakendus 8. augustil. Miks me ootasime seda? Vastus on väga lihtne: seni ei olnud Eestis seaduse jõuga olevat akti, mis ütleks, et rahvusringhäälingu rahastamine peab olema sõltumatu, kestlik ja prognoositav. Need põhimõtted on olnud Euroopa Liidus juba kaua aega ja seda on ka tunnustatud ja toetatud, kuid seadusena nad seni ei kehtinud. Nüüd, on see meediavabaduse määruse artikkel viis kehtiv seadus. Nüüd viime Eesti Rahvusringhäälingu seaduse vastavusse täna kehtiva Euroopa meediavabaduse määrusega, mis meie jaoks on ülimuslik,” selgitas Jõesaar.
Tulemuseks jäi nelja-aastane leping ehk siis meediavabaduse määrus näeb ette, et rahvusringhäälingu rahastamise sõltumatus on tagatud mehhanismiga, et rahvusringhäälingu tänane haldusleping asendatakse raamlepinguga.
Kuigi pakuti rahastusmudeliks ka teisi variante – näiteks teatud protsent kas SKP-st või teatud maksude laekumisest, siis need ei läinud läbi.
“See ongi see meie reaalsus, eks see vaidlus on ja täpselt samade argumentidega läbi käidud. Vastase argument on see, et kui riigieelarve protsentidega laiali jagada, siis ei olegi valitsust ega riigikogu üldse vaja, sest kõik valdkonnad soovivad midagi,” rääkis Jõesaar. “Kompromissina välja pakutud nelja-aastane raamleping on kriipsu võrra parem kui tänane olukord, vähemalt juriidiliselt poolelt. Kas see muudab midagi ka igapäevases rahvusringhäälingu tegevuses, see on juba teine küsimus,” rääkis Jõesaar.
Poliitikute ja ekspertide arv nõukogus võrdsustub
Vähem väljapaistvad muudatused, mis seaduseelnõu veel ette näeb, on ka rahvusringhäälingu nõukogu koosseisu moodustamise aluste väikene korrigeerimine, ütles Jõesaar.
Jõesaar rääkis, et kui 2007. aastal rahvusringhäälingu seadust tehti ja vastu võeti, siis ei osatud arvata, et riigikogusse pääseb nii palju erinevaid poliitilisi parteisid ja tekib nii palju fraktsioone.
“Fraktsioonide arv muudab rahvusringhäälingu nõukogus olevat inimeste arvu ehk iga fraktsioon saab sinna ühe esindaja. Lisaks nägi seadus ette nelja sõltumatu eksperdi lisamist. Mõte oli toona neli fraktsiooni ja neli eksperti ehk siis et oleks tasakaalus poliitilised jõud ja mittepoliitilised eksperdid. Elu on olnud teine ja nüüd peame väikese korrektsiooni tegema ja uus seaduse ettepanek näeb ette, et seda parandatakse, ehk kui fraktsioonide arv läheb suuremaks või väheneb, siis ka ekspertide arv vastavalt sellele muutub,” lausus Jõesaar.
Saatejuhi küsimusele, miks peab ERR-i nõukogu olema ikkagi nn miniparlament, mitte lihtsalt sõltumatute ekspertide nõukogu, vastas Jõesaar, et ta ei ole veendunud, et mittepoliitikutega nõukogu omaks mingisuguseid eeliseid.
“Kui kaob side riigikogu ja seadusandliku võimuga ära, siis tekib sinna üks niisugune hajutaja vahele. Ma pigem eelistan tänast mudelit. On ka riike, kus sellises juhtorganis on ainult seadusandliku organi esindajad. Ainult ekspertidest koosneva kogu koostamine loob olukorra, kus tekib infokatkestus riigikogu ja juhtorgani vahel. Pigem sellist barjääri ei ole vaja,” sõnas Jõesaar.
Rahvusringhäälingule eesmärke ja ülesanded uues eelnõus ei täpsemalt ei määratleta, peale selle, et ülesannete ja eesmärkide paragrahvi 5 tuleb juurde, et rahvusringhäälingu ülesanne on ka edendada haridust, elukestvat õpet ja meedia kirjaoskust pakkudes mitmekesist hariduslikku sisu.
Arutelud rahvusringhäälingu tegevuse ajakohastamise üle jätkuvad eeldatavalt sügisel riigikogus.
Rahvusringhääling on ainus meediaorganisatsioon Eestis, mille tegevuse jaoks on omaette seadus ja selle põhjus on asjaolu, et tegemist on avalik-õigusliku meediakanaliga, mis saab toetust riigieelarvest.
See eriline staatus tähendab, et rahvusringhäälingul on vastutus olla sõltumatu, erapooletu ja avatud ettepanekutele oma sisu ja tegevuse aluste kohta.