Metroserdi rakendusuuringute keskus avas autonoomsete sõidukite katselabori, mis aitaks liiklusohutust tõsta. Riigile kuuluva Metroserdi keskus peaks muutuma isemajandavaks, kuid esialgu asutus seda veel pole, sest avati alles esimene labor. Riik on investeerinud Metroserti 16 miljonit eurot.
Laboris saavad ettevõtted testida isesõitvaid sõidukeid päriselu olukordades ning viia lahendusi kiiremini turule. Suured statsionaarsed laborid on taskukohased suurtele ettevõtetele, Metrosert teeb mobiilse laboriga testimine kättesaadavaks ka väikestele arendajatele. Selle vastu tunnevad huvi ka välismaised sõiduki- ja komponenditootjad.
“Rakendusuuringute keskus, mida on umbes kaks aastat käivitatud, on oma esimese füüsilise labori avanud, labor on funktsionaalne. Ja Metroserdil üldiselt läheb täpselt samamoodi hästi, ülejäänud valdkonnad võtavad jõudsalt järele, laboreid tuleb riburada pidi ja kindlasti Eesti tehnoloogiline võimekus kasvab,” lausus rakendusuuringute keskuse valdkonnajuht Taaniel Tigas.
Metroserdi omanik on riik, sest selle alla kuulub ka metroloogia keskasutus. Kuid teine suund on rakendusuuringute keskus, kus lisaks sõidukitele on uurimissuundadeks drooni, vesiniku ja biorafineerimise tehnoloogiad ning terviseandmed. Riik on paigutanud keskusesse 16 miljonit eurot. Keskus peaks isemajandavaks muutuma.
“Me alles oleme teel, see on esimene viiest suunast, mis täna avati. Rakendusuuringute keskus peab saama lepinguid eraettevõtjate käest, kes maksavad teenuse eest. Ligipääs peab olema sinna kõigile ühesugune. Samamoodi me oleme pannud ülesande, et rakendusuuringute keskus peab oma teaduskompetentsi kasvatama. Rakendusuuringute keskus peab erinevatest rahvusvahelistest fondidest, teadusgrantidest raha ka täiendavalt kaasama,” rääkis majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo.
Ülikoolid on akadeemilised ja nendega teeb keskus koostööd, kuid Keldo sõnul on jäänud puudu tööstustele vajalikest rakendusuuringutest. Tehnikaülikooli prorektori Erik Puura sõnul teeb ülikool fundamentaalteaduse kõrval suures mahus rakendusteadust ja selles mõttes täidab Metrosert spetsiifilist nišši. Iseküsimus on, kuidas riik niigi nappi teaduseraha jagab.
“Metroserdiga samale rahale me ei kandideeri, sellepärast, et Metrosert saab riigi käest otsetoetust. Ja teiseks ta pakub ettevõtjatele teenuseid, mida meie ei ole võimelised pakkuma. Ostetakse kokku aparatuuri sellisteks katsetusteks, mis on juba pooltööstuslikud. Pisut on dubleerimist, aga me oleme kohtunud ja omavahel arutanud, kuidas me koostööd teeme,” ütles Tallinna Tehnikaülikooli ettevõtlusprorektor Erik Puura.