Mitut keelt kõnelevate inimeste aju võib vananeda aeglasemalt ning nende vaimne taandareng olla tagasihoidlikum, selgub värskest suuruuringust. Teadlaste sõnul tekivad kiirenenud bioloogilise vananemise tunnused mitmekeelsetel inimestel poole väiksema tõenäosusega kui ükskeelsetel.
Enam kui 80 000 osalejaga uuring on üks suuremahulisemaid, mis seda seost nii selgelt näitab. Tšiili Santiago Adolfo Ibáñezi ülikooli neuroteadlase Agustín Ibañezi sõnul ajendas neid üks vananemisuuringute püsivamaid küsimusi – kas mitmekeelsus võib tõepoolest vananemist aeglustada.
Varasemad uuringud on küll näidanud, et mitme keele oskus võib parandada kognitiivseid võimeid, nagu mälu ja tähelepanu, kuid need tööd on sageli põhinenud väikestel valimitel ja ebausaldusväärsetel mõõtmismeetoditel. See on muutnud varasemad tulemused kvaliteedilt kõikuvaks ja mitmeti tõlgendatavakss, vahendab Nature News.
Uuringu metoodika
Teadlased kasutasid mitmekeelsuse ja tervisliku vananemise vaheliste seoste uurimiseks arvutuslikku lähenemist. Selleks analüüsisid nad 86 000 tervet inimest vanuses 51—90 aastat kokku 27 Euroopa riigist.
Töörühm arvutas iIga osaleja puhul välja niinimetatud biokäitumusliku vanusevahe. See näitaja tähistab erinevust inimese tegeliku vanuse ja tema ennustatud vanuse vahel. Ennustatud vanus arvestab mitmeid füsioloogilisi, elustiili ja sotsiaalmajanduslikke tegureid, näiteks südame-veresoonkonna tervist ja haridustaset. Suur biokäitumuslik vanusevahe võib viidata kas kiirenenud või aeglasemale vananemisele.
Seejärel kõrvutasid teadlased biokäitumuslikku vanusevahet sellega, mitut keelt osalejad oskasid. Osalejate keeleoskus põhines eneseraporteerimisel ja uuringus enda raames keeleoskuse taset ei hinnatud.
Tulemused ja ekspertide hinnangud
Analüüsist selgus, et ainult üht keelt kõnelevatel inimestel oli kaks korda suurem tõenäosus kiirenenud vananemisele viitava suure vanusevahe tekkeks. See risk oli poole väiksem neil, kes rääkisid kaht või enamat keelt.
Ibañez tõi välja, et mõju tugevnes iga lisanduva keele puhul. Tema sõnul vähendab juba ainult ühe lisakeele oskus kiirenenud vananemise riski, kuid kahe või kolme lisakeele rääkimisel on mõju veelgi suurem.
Readingi ülikooli neuroteadlane Christos Pliatsikas märkis, et mitmekeelsuse mõju üle vananemisele on alati vaieldud. Ta lisas, et tema hinnangul ei ole varem tehtud nii mastaapset uuringut, mis seda mõju nii selgelt näitaks. Pliatsikase sõnul võivad uurimistulemused tuua sellesse valdkonda murrangu.
Auburni ülikooli psühholoog Susan Teubner-Rhodes leidis samuti, et sellise mahuka uuringu tulemused toetavad arusaama, et vananemise eest kaitseb just mitmekeelsus, mitte muud tegurid. Ta selgitas, et tänu suurele ja geograafiliselt mitmekesisele valimile suutsid teadlased arvestada mitmete segavate tegurite mõju, näiteks seda, kas tegu oli sisserändaja või tema järeltulijaga ja uuritava jõukusega.
Teubner-Rhodes lisas, et uuringu tulemused võivad julgustada inimesi õppima teist keelt või oma olemasolevat keeleoskust aktiivsena hoidma. Edasised uuringud võiksid tema sõnul hõlmata ka Euroopast väljapool elavaid riike-rahvaid. Teadlased loodavad, et tulemused mõjutavad hariduspoliitikat ja innustavad otsustajaid keeleõpet tähtsustama.