Soccernet.ee taskuhäälingu “Pikk ette (ja ise järele)” värskeimas episoodis meenutas Markus Jürgenson, et sarnaselt Flora praegusele juhendajale Konstantin Vassiljevile ei usutud omal ajal ka Martin Reimist, et äsja peatreeneriks asunud mees võiks klubi kohe esimesel hooajal tiitlile vedada. Ometi suutsid seda nii Reim kui ka Vassiljev.
Jürgenson, kes mängis Floras aastatel 2009-16, teenis oma kaks esimest meistritiitlit just Reimi käe all. Pikalt Eesti koondise rekordinternatsioniaali tiitlit enda käes hoidnud Reim lõpetas mängijakarjääri 2008. aastal ning viis seejärel treenerina Flora meistriks nii 2010. kui ka 2011. aastal.
“Kas Soccernet tegi hooaja eelvaateid juba 2010. aastal, kui me olime saanud Tarmo Rüütli käe all neljanda koha ja Reim tuli tema asemel peatreeneriks?” arutles Jürgenson. “Martin oli üle-eelmisel hooajal ära lõpetanud. Ja võitsime kaks tükki järjest. Mis need jutud siis olid? Tolles asjas sain ise osaline olla. Mul oli teistmoodi, mina ei olnud Martiniga samas meeskonnas olnud. Praegu oli Floras päris palju mehi, kes jagasid Vassiljeviga riietusruumi, tegid mängijate nalju ja elasid seda elu ka,” tõdes ta.
“Sisuliselt kogu võistkond ju,” märkis seepeale Kris Ilves.
“Just, ja seda märkimisväärsem on, et see kooslus suudeti nii tööle panna. Äkki ühe aasta võtmes see, et nad on niimoodi värskelt meeskonnakaaslased olnud, mängis trumbid nende kätte?” arutles Jürgenson edasi.
Saatejuht Raul Ojassaar tõi välja, et tõepoolest kaheldi ka toona kogenematus juhendajas: “Suurim küsimus oli Reim treenerina, jah,” viitas ta 2010. aasta kevadel avaldatud artiklile ning tsiteeris vastavat lõiku.
“Kuigi hooaja eel paistab kõik korras olevat, ei saa peatreenerina debüteeriva Martin Reimi sobivuses sellesse ametisse veel kindel olla. Pidevalt suuri muudatusi läbi teinud meeskonna juhtimine pole lihtne ülesanne, mida tõestas ka Eesti koondise lootsi saatus eelmisel aastal. Suureks abiks on Flora legendile kindlasti abitreener Janno Kivisild, kelle lisandumise järel liikus Flora vorm ülesmäge ka eelmise hooaja lõpus,” seisis toonas artiklis.
Ojassaar lisas, et meeskonna staarina toodi toonase hooaja eel välja Teet Allas, rubriigis “kellel silma peal hoida” märgiti aga ära toona 20-aastane noor ründaja, kellel nimeks Rauno Alliku.
“Näed, samamoodi olid kahtlused õhus. Aga see on ju täiesti loogiline, siit ei maksa mingit tragöödiat otsida. See on ju selline kindla peale minek pigem ennustuse osas,” leidis Jürgenson.
Kes võitis, kes kaotas tiitli?
“Tahtmata midagi Floralt ära võtta, aga oleks Levadia oma taseme reaalselt välja mänginud, oleksid nad pidanud Flora alistama. Vahe jäi ju päris minimaalne ka. Flora küll võitis selle tiitli, aga Levadia mängis oma šansid ise maha ka,” täiendas Ojassaar.
Ilves sõnas seepeale, et Flora tegi töö korralikult ära eeskätt tabeli teise poole meeskondade vastu. “Tagumise neliku vastu võideti 16 mängust 16, Vaprusele kaotati üks mäng, Transiga tehti kaks viiki. Kokkuvõttes ikkagi viimase kuue vastu väga vähe punktikaotusi,” toonitas ta. Jürgenson lisas, et Flora kuuest kaotusest kaks tulid Paide Linnameeskonnalt, kaks Nõmme Kaljult, üks Levadialt ja üks Vapruselt.
“Kui ma ei eksi, on Premium liiga ajaloos varem ainult korra võidetud tiitel nii, et see meeskond on saanud kuus kaotust,” viitas Ilves Flora enda 2015. aasta tiitlile. Siis kaotati samuti kuus mängu, ent tegi selle kõrvale vaid kolm viiki ja edestas teise koha saanud Levadiat lõpuks koguni kaheksa punktiga.
Trenn-trenn-trenn!
“Mul on selles mõttes hea meel, et küll me vahel siin Eestis nuputame – metoodikad ja strateegiad ja asjad … Küll on vaja katust ja pinnast ja kõike on vaja. Aga tagaplaanile on jäänud see, et kui tahad spordis edukas olla, siis selle aluseks on ikkagi trenni tegemine! Ärme seda ära unustame. Novak Djokovic on ilmselt oma elus teinud rõvedalt palju trenni!” tõi Jürgenson näite teiselt pallimängualalt.
“Meie näeme seda ühte protsenti või isegi 0,1 protsenti, kui tõstetakse karikat. Isegi mängu mõistes need 90 minutit on lühike aeg. Põhiasi on ju trenni tegemine. Harjutamine-harjutamine-harjutamine. Kordused, maht. Kerime nüüd ajaratast aasta tagasi, kui Vassiljev ütles, et minu arust meeskond peaks tegema rohkem trenni ja hakkame tegema ka. Hakatigi. Seda on nüüd mängijad ka välja öelnud, et nad tegid palju,” rõhutas ta.
Ilves tõi välja, et suvel viitasid Flora heale füüsilisele vormile isegi teiste Premium liiga klubide juhendajad. Ojassaar juhtis omalt poolt tähelepanu sellele, et heale vastupidavusele viitavad ka Flora hilised väravad, millest võeti omajagu punkte. “Pigem on ebatõenäoline [niimoodi meistriks tulla], et sa teed viis korda nädalas tund viisteist trenni, koristad mängijad kiiresti platsilt ära, teed ühe vaba päeva ja ühe mängupäeva, siis sellesse ma ei usu. Flora kommunikeeris selle välja see tõi ka tulemuse,” võttis Jürgenson kokku.
“Ma ise neid trenne vaatamas ei käinud ehk ma ei tea, palju nad tegid või mida nad tegid. Aga kumas läbi, et trennide arvu tõsteti. Vaevalt seal nüüd kolmetunniseid trenne oli nagu Vassiljev ise omal ajal Venemaal. Samas naljakas, et Konstantin Vassiljev ise … mitte et ta nüüd mängijana eriline viil oleks olnud, aga ta ei olnud ka selline, et jooksen hea meelega neli tundi,” lisas ta. “Mängijatüübilt oli ta ju ikkagi teistsugune, mitte trenninarkomaan nagu Erki Nool. Aga näed, oma meeskonnalt nõudis erkinoolelikku vormi!”
Ilves märkis seepeale, et Vassiljev paistis karjääri viimastel hooaegadel siiski silma hea vormi ja vastupidavusega: “Esimestel aastatel olid tal Floras ju head ja ka Häberli päevil koondises jõudis ta joosta küll.” Ojassaar lisas, et Vassiljev pani väga palju füüsisele rõhku ka 2019. aastal, kui Gliwice Piast ta Floras üksinda treenima saatis.
Täispikk saade: