Vene armee on suurendanud oma aktiivsust Zaporižžja oblastis ja vallutas seal kolm asulat, teatas Ukraina relvajõudude ülemjuhataja Oleksandr Sõrskõi.
“Olukord on märkimisväärselt halvenenud Oleksandrivske ja Huljaipole suunal, kus vaenlane, kasutades ära oma arvulist ülekaalu inimjõus ja varustuses, liikus ägedate lahingute käigus edasi ja vallutas kolm asulat. Väegrupi Lõuna sõdurid peavad kurnavaid lahinguid Rivnepillia ja Jablokovo pärast. Ühendtuli on agressorile märkimisväärset kahju tekitanud,” rääkis Ukraina teatas ülemjuhataja teisipäeval.
Sõrskõi sõnul kasutavad okupandid ilmastikuolusid, eriti tihedat udu, ära, et tungida Ukraina kaitseväe positsioonide vahele.
Ta väitis ka, et vaenlane on viimase kolme päeva jooksul kaotanud Ukraina Lõuna väegrupi vastutusalas ligikaudu 800 sõjaväelast ja üle saja ühiku mitmesugust sõjatehnikat.
Siiski on Venemaa suurim aktiivsus endiselt Pokrovski suunal Donetski oblastis. Umbes 40 protsenti kõigist teisipäeval peetud lahingutest toimus seal. Vaenlane aga kannab tema sõnul pidevalt märkimisväärseid kaotusi.
Ukraina lükkas 6. novembril ümber väite Balagani, Udatšne, Stupotški, Plavni, Primorskoje ja Uspenovka kaotamise kohta Zaporižžja ja Dnipropetrovski suunas. Teisipäeval, 11. novembril teatasid Ukraina üksused, et on lahkunud positsioonidelt Novouspenovskoje, Novoje, Ohhotnitšje, Uspenovka ja Novonikolajevka külade lähedalt Zaporižžja oblastis.
Soome välisminister: Venemaa pole valmis arutama sõja lõpetamist
Soome välisministri Elina Valtoneni sõnul on Euroopa olnud kogu aeg avatud aruteludeks Venemaaga Ukraina sõja lõpetamise üle, kuid märke Moskva valmisolekust sel teemal rääkida pole näha olnud.
Valtonen kommenteeris parlamendis ajakirjanikele ekspresident Sauli Niinistö ütlust, et Euroopa peaks Ukraina sõja lõpetamiseks pidama Venemaaga ka otsekõnelusi. Niinistö kommenteeris teemat esmaspäeval rahvusringhäälingule Yle.
“Siis, kui Venemaa on valmis naasma rahvusvahelise õiguse järgimise juurde ja lõpetama oma sõja Ukrainas – ja ma mõtlen tõepoolest lõpetama, mitte pidama kõnelusi kõneluste enda pärast –, oleme meie sellele alati avatud olnud,” ütles Valtonen.
“Ma mõistan (eks)president Niinistö muret selle pärast, et USA president peab kõnelusi ja meie mitte. Teisalt ei ole me ka kuidagi täheldanud, et Venemaa oleks valmis tõsimeeli sõja lõpetamise üle arutlema,” jätkas ta.
Valtoneni sõnul on Euroopa Ukraina sõja ajal järginud väga ühtset strateegiat, mille kohaselt on toetatud Ukrainat, kehtestatud Venemaale sanktsioone ja tugevdatud enda kaitsevõimet.
“See on suund, mida me peame vähemalt esialgu jätkama. On oluline, et me ei hakkaks siit-sealt suvaliselt mingeid kõnelusteid avama, vaid et ka selles lepitaks ühiselt kokku ja tegevus koordineeritaks,” rõhutas Valtonen.
Niinistö pidas Yle-le antud intervjuus praegust olukorda veidraks – Euroopa ei pea kõnelusi Vene režiimi juhi Vladimir Putiniga, kuid kiirustab kuulama USA presidendi Donald Trumpi ja Putini vaheliste kõneluste tulemusi, kartes samal ajal, et Euroopa asju arutatakse üle Euroopa enda pea.
“Minu arvates ei ole olukord veider, vaid vastupidi – ma olen tegelikult väga rõõmus, et Euroopa on nii ühtne. Kiitsime just edukas koostöös Ühendriikidega heaks uusima, 19. sanktsioonipaketi. Me näeme, et Venemaa majandus on tõeliselt suurtes raskustes ehk sanktsioonid toimivad,” ütles Valtonen.
Saksamaa plaanib Ukrainat järgmisel aastal toetada 11,5 miljardiga
Saksamaa suurendab 2026. aasta eelarves Ukrainale antavat rahalist abi 11,5 miljardi euroni, mis on suurem summa kui varem planeeritud 8,5 miljardit eurot, selgub Reutersi esmaspäeval nähtud eelarvedokumentidest.
Saksamaa on Euroopa riikidest suurim sõjalise abi andja Ukrainale, olles alates Venemaa täiemahulisest sissetungist 2022. aastal andnud abi umbes 40 miljardi euro väärtuses.