Kui juulis jõustus Eestis aastaid topanud ja vaidlusi tekitanud Euroopa Liidu konkurentsidirektiiv, nn ECN-i direktiiv, mõjutas see ka jalgpalliklubi FC Flora võimaliku turu jagamise ettepaneku tõttu algatatud kriminaalasja – nimelt polnud see väärteomenetlusse liikunud tegu enam karistatav, ja konkurentsiametil jäi üle ainult nentida, et menetlus tuleb lõpetada.
“2025. aastal jõustunud karistusseadustiku muudatusega ei ole enam kriminaliseeritud kokkulepetega kartellide sõlmimine. Tegemist on alates sellest hetkest väärteomenetluse asjaga. Seadus nägi ette, et prokuratuur lõpetab määrusega need kriminaalmenetlused, mis selleks ajaks olid käimas, sealhulgas FC Flora asja, ja suunab need edasi konkurentsiametile, kes otsustab, kas väärteomenetluseks on alust või mitte,” selgitas konkurentsiameti juht Evelin Pärn-Lee.
Pärn-Lee sõnul piirdus amet oma hinnangu andmisega. “Konkurentsiametil ei olnudki muud teha, kui vaadata, mis need asjaolud on. Antud juhtumi asjaolud viitasid selgelt, et tegemist on parimal juhul kokkuleppe sõlmimise katsega, kuivõrd allkirjastatud kokkuleppeid minu parima teadmise kohaselt ei ole. Selline hinnang tuli anda. Ja väärteomenetluses kokkuleppe sõlmimise katse ei ole karistatav,” ütles ta.
“See ei ole ainult keelatud kokkulepete puhul nii, vaid Eestis on juba vähemalt kümme aastat kehtinud regulatsioon, mille järgi väärteomenetlustes katse ei ole karistatav, välja arvatud siis, kui seadus seda konkreetselt ette näeb. Keelatud kokkulepete puhul sellist karistatavust ette nähtud ei ole, nii et ametil ei olnud midagi muud arutada, kui see menetlus lõpetada,” selgitas Pärn-Lee.
Amet leidis spordiklubide lepingutes probleeme
Kuni juulikuuni juhtis kriminaalmenetlusi prokuratuur, ja Pärn-Lee ei taha spekuleerida, mis oleks FC Flora asjast saanud juhul, kui see olekski kriminaalmenetlusena prokuratuuri menetleda jäänud. “Ma ei tea, kuhu oleks prokuratuur oma seisukohaga jõudnud, ja spekuleerida ma ei taha,” lausus Pärn-Lee.
Pärn-Lee rõhutas, et menetluste sisu amet tavaliselt ei kommenteeri, kuid lisas siiski, et FC Flora juhtumiga seoses tegutses amet ka laiemalt, kui ainult väärteomenetluse lõpetamine.
“Konkurentsiameti ametnikud vaatasid sellesse asjasse sisse, ja sellest johtuvalt tegime pöördumise jalgpalliklubide ja teiste turuosaliste poole. Meie hinnangul on klubid ettevõtjad, kes peavad järgima konkurentsireegleid. Saatsime välja kümneid, võib-olla isegi sadu pöördumisi klubidele, kus selgitasime, mis on lubatud ja mis mitte,” sõnas Pärn-Lee.
Tema sõnul on probleemne eelkõige treenerite ja mängijate ülemeelitamise või värbamise piiramine või keeld. “Sellist tegevust tuleks igal juhul vältida, sest tegemist on seadusega keelatud tegevusega,” rõhutas ta.
Konkurentsiameti juht ütles, et amet vaatas teemat spordis laiemalt kui ainult jalgpalliklubide kontekstis ja leidis, et mõnede lepingute sisu äratas kahtlusi. “Kas nad kõik menetlemist väärivad, on iseasi,” sõnas Pärn-Lee.
“Julgen avalikult kutsuda üles kõiki klubiomanikke ja -pidajaid oma lepinguid ja üldtingimusi üle vaatama. Oleme vaadanud ka teiste klubide lepinguid ja nii mõnigi tekitas meis küsimuse, kas mõni lepingus sisalduv punkt on lubatav või mitte. Seal oli piiripealseid. Kohe kindlasti ei ole lubatav aga igasugune treenerite või mängijate ülemeelitamise või ka värbamise piirang,” märkis ta.
Millised lepingutes sisalduvad punktid täpsemalt piiripealsed olid, ei soovinud Pärn-Lee öelda. “Kui ma selle näite toon, siis meil ei ole ju enam mõtet menetleda,” lausus ta. Ta ei olnud nõus ka kinnitama, kas mõni selline menetlus on töös.
Pärn-Lee tõdes, et konkurentsiameti töövõime on piiratud.
“Oleme praegu Balti konkurentsifoorumil koos oma Läti ja Leedu kolleegidega ja just võrdlesime ametite suurust. Eestis tegeleb konkurentsijärelevalvega umbes 14 inimest, sealhulgas majandus- ja andmeanalüütikud. Läti konkurentsiametis on tööl 60 ametnikku ja Leedus umbes sama palju. Julgen arvata, et Eesti 14 inimest on äärmiselt vähe,” ütles ta.
Pärn-Lee sõnul on ameti töökoormus sellest hoolimata suur. “Meil on olnud sel aastal üle 200 pöördumise võimalike rikkumiste kohta. See ei puuduta muidugi ainult jalgpalliklubisid, vaid väga erinevaid turuosalisi. Kõik nad ei jõua muidugi menetlusse,” lisas Pärn-Lee.
Juunis kirjutas ERR, et konkurentsiamet menetleb kriminaalasja, kus uuritakse võimalikku konkurentsi kahjustavat kokkulepet Eesti jalgpalliklubide vahel. Jalgpalliklubi Nõmme United toonase töötaja sõnul pakkus neile taolist lepingut FC Flora nimel Eesti Jalgpalli Liidu juht Aivar Pohlak ja ta otsustas asjaga pöörduda konkurentsiametisse.
Pohlaku pakutud nn hea tahte kokkuleppes oli kirjas, et mistahes vanuses lapsed ei tohi klubi vahetada eelneva klubi loata ja sama kehtib ka töötajate, sealhulgas treenerite, kohta.
FC Flora juht Pelle Pohlak ütles toona kommentaariks, et hea tahte kokkulepet, pakkus Nõmme Unitedile Aivar Pohlak kui lepitaja. Pelle Pohlaku sõnul polnud Flora teiste klubidega taolisi lepinguid kirjalikult sõlminud.
19. juunil valiti Aivar Pohlak tagasi Eesti Jalgpalli Liidu presidendiks.