Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi majandusanalüütiku Karel Lemberi sõnul on meie väliskaubanduse olukord lähinaabritega võrreldes parem – kui Eesti eksport suurenes septembris 4 protsenti ning kasvasid nii reeksport kui ka Eesti päritolu kaupade eksport, siis esialgsetel andmetel langes Soomes kaupade eksport 1,6 protsenti ja Leedus 0,3 protsenti.
„Meie regiooni eksportijate peamised sihtturud püsivad nõrgana ning kiire kasvu katalüsaatoreid ei ole suutnud leida ka teised riigid,“ nentis Lember pressiteates.
Põhjamaade taastumine annab lootust
Analüütik tõi välja, et Eesti päritolu kaupadest suurenes enamiku peamiste kaubarühmade eksport. Languses olid vaid mineraalsete toodete ning optika- ja mõõtevahendite jmt kauba eksport. Ekspordi kasvu panustasid kõige rohkem taimsed tooted, puit ja puittooted, masinad ja seadmed ning kokkupandavad puidust ehitised, mis on liikunud Taani, Rootsisse ja veel mitmele turule. Seega kasv oli küllalt laiapõhjaline ega tulnud kaubarühmadest, mis on tavaliselt suurema kõikumisega nagu näiteks kütus.
Kasvu pidurdasid mineraalsed tooted, kus müük kukkus aastaga üle 30 protsendi. Languses oli elektri, maagaasi ning põlevkiviõli müük. Elektri ja maagaasi puhul vähenes nende toodete vahendamine, õli toodang ja eksport langesid õlitehaste hooldustööde tõttu.
„Peamiste ekspordipartnerite lõikes eksport kas suurenes või jäi aastatagusele tasemele. Mõningast optimismi lisab kiire 20- protsendiline kasv Rootsi suunas hoolimata Rootsi krooni küllalt nõrgast kursist euro suhtes. Suurema osa kasvust andsid telekommunikatsiooniseadmed,“ märkis Lember.
Eksport on analüütiku sõnul Eesti majanduse jaoks äärmiselt oluline. Mullu oli Eestis üle 14 000 eksportiva ettevõtte ja neist 6636 ettevõttel moodustas eksport üle 75 protsendi käibest. Seejuures eksportis 194 ettevõtet enam kui 20 riiki.
„Põhjamaade taastumine annab lootust ka parematele tulemustele järgnevatel kuudel. Tegu on ikkagi meie kõige lähemate turgudega, kus ostupotentsiaali on tugevalt,“ lisas Lember.